Venemaa välisministeerium esitas Eesti asjurile Moskvas Marek Ühtegile protesti seoses Teise maailmasõja järgse monumendi eemaldamisega nõukogude sõdurite haualt Jõgevestel.
“Eesti võimud jätkavad oma pühadustteotavat tegevust Nõukogude mälestuspärandi hävitamisel. Seekord lammutati Valgamaal Jõgeveste külas monument ühishaual, kuhu on maetud 795 Nõukogude armee sõdurit ja ohvitseri, kes vabastasid Eesti fašistidest Suure Isamaasõja aastatel,” seisab Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommentaaris.
Venemaa esindaja väitis, et hauas asunud säilmete saatus on teadmata ning puuduvad kättesaadavaid andmed nende ekshumeerimise ja ümbermatmise koha kohta. “Järeltulijad ei tea, kus nende vanaisad ja vanavanaisad nüüd puhkavad,” kuulutas ta.
“Sellega seoses esitati Venemaal asuvale Eesti asjurile M. Ühtegile otsustav protest,” lisas Zahharova.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja jutustas, et Jõgeveste on Eestis hästi tuntud paik, kus alates 1823. aastast asub Vene tsaaririiki teeninud kindralfeldmarssal Barclay de Tolly mausoleum. “See oli väejuht, kes juhatas Vene armeed Borodino lahingus, juhtis manöövrit, mis päästis armee hävingust, ning viis seejärel Euroopa riikide ühendatud väed Pariisini,” rääkis Zahharova. “Ja siinsamas, enam kui sajand hiljem, andsid 1944. aastal Väikse-Emajõe kaldal Eesti vabaduse eest oma elu peaaegu 800 punaarmeelast. Nad maeti ühishauda mõne meetri kaugusele de Tolly hauakambrist,” ütles ta. “Juba nõukogude ajal rõhutati nende kangelaste põlvkondade järjepidevust, kes vabastasid Venemaa ja Eesti vaenlase hordidest.”
Zahharova mainis ka Eesti Relva-SS väeosade tegevuse Teises maailmasõjas.
Eesti sõjamuuseum on viimastel aastatel metoodiliselt eemaldanud okupatsioonivõimude jäetud monumente ja korraldab nende juures asunud säilmete ümbermatmist. Jõgeveste mälestusmärk eemaldati mõni nädal tagasi ja sõjamuuseumi kinnitusel käib praegu säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta.
Sõjamuuseumi andmeil on Helme vallas asuvasse ühishauda maetud Teise maailmasõja järel 795 nõukogude sõdurit, kellest 726 on nimeliselt teada.
Zahharova viitas sellega seoses toonase peaministri Kaja Kallase 2022. aastal moodustatud riigikantselei töörühmale, mis kataloogis Eesti territooriumil asuvad 322 punamonumenti ning asus neid teisaldama ja nende juures asunud säilmeid surnuaedadesse ümber matma.
Venemaa kasutab Nõukogude sümboolikat ja oma agressiivsete ambitsioonide ja propaganda huvides ning on asunud sarnastesse vastuseisudesse ka mitmes teises Euroopa riigis, kus on demonteeritud Teise maailmasõja järel sinna püstitatud punamonumente.