Olen kaasa tundnud ohvritele, kuid vahel mõelnud ka ahistajatele – kuidas nende elu edasi peaks minema, millal ja kas üldse võiks neile ühiskonnas jälle vastutust nõudvaid ameteid usaldada?
Ma usun, et inimesed võivad muutuda ja on võimelised oma käitumist parandama. Religioonist meenub, kuidas kristlaste tagakiusajast Saulusest sai Uue Testamendi kirjade autor Paulus, pätist pühakuks kasvanuid on kõikides kultuurides. Kuid mis on need märgid, et inimene on muutunud või muutumas ja oma kunagisi eksimusi mõistab ning kahetseb?
Oled juba tellija?Logi sisse