„Pärast õnnetust kuuleme tihti, et keegi ütles küll, et ära mine, aga lõpuks ei takistanud teda keegi“

Kannatanu leiti hiljem umbes 20 meetri kauguselt kaldast ja kahe meetri sügavuselt. Mees toodi veest välja, anti üle kiirabile, teda elustati ning viidi haiglasse. „Sageli püütakse aidata alles siis, kui inimene on juba vees hätta sattunud. Tegelikult oleks kõige olulisem sekkuda palju varem – enne, kui alkoholi tarvitanud inimene üldse vette või paati läheb.“

Mõnikord satuvad ohtu ka need, kes lähevad sõpra päästma.

Luige sõnul ei olnud tegemist erandliku juhtumiga. Sarnaseid väljakutseid tuleb päästjatel ette igal suvel. Alles hiljuti tuli aidata kaldale joobetunnustega mees, kes oli ujunud jõel kaldast liiga kaugele ega suutnud tugeva voolu tõttu enam tagasi naasta. Teisel korral märkasid kaldal olnud inimesed, et üle järve ujuma läinud naine jäi järjest kaugemale ning silmside hakkas kaduma. Ka tema oli alkoholi tarvitanud.

Mõnikord satuvad ohtu ka need, kes lähevad sõpra päästma. „On olnud juhtumeid, kus hädasolijale läheb appi samuti alkoholi tarvitanud sõber. Siis on juba ohus mitu inimest korraga.“

Päästjate väljakutsed ei piirdu ainult ujujatega. Luige sõnul on tulnud aidata ka inimesi, kes on alkoholi tarvitanuna püüdnud veekogu ületada või otsustanud lahti ühendatud ujuvsillaga mööda jõge allavoolu sõita.

Ka hukkunutega lõppenud õnnetuste puhul kordub sageli sama muster. „Pärast õnnetust kuuleme tihti, et keegi ütles küll, et ära mine, aga lõpuks ei takistanud teda keegi. Või märgati ohtu alles siis, kui inimene enam vee peal ei olnud,“ märkis Marko.

Kui keegi on alkoholi tarvitanud ja tahab ujuma minna, tuleb sekkuda enne!

Luige sõnul ei karju uppuja enamasti appi. Kogu jõud kulub pinnal püsimisele ning hädasolija võib jääda kõrvaltvaatajatele peaaegu märkamatuks. „Sellepärast ei tohi jääda ootama, et inimene ise abi küsib. Kui keegi on alkoholi tarvitanud ja tahab ujuma minna, tuleb sekkuda enne. See võib olla ebamugav, kuid just siis on võimalik õnnetust ära hoida,“ paneb Luige südamele.