Mulgi vallas Univere külas asuva Urissaare talu peremees ja Urissaare kantripeo peakorraldaja Priit Oks meenutas, et esimestel aastatel tuli peamiselt võidelda võsa ja poriga, teha radu ja vedada ära sõnnikut. Ka nüüd jagus maalähedast käsitööd, kuid paljuski on talgute olemus muutunud.
Näiteks sedapuhku valmistas üks meeskond suuri ohutisi, mis rahvapärimuses on kantav või kinnitatav ese, millel usutakse olevat maagilist kaitsvat väge. Kantriohutistest suuremate diameeter ulatub kahe ja poole meetrini. Oksa sõnul valmib 13 ohutist ning need põimivad endas Mulgi ja Lõuna-Ameerika hõngu.
«Teine tiim ehitas hobustele lasipuid, kolmas paigaldas valguskette, neljas ehitas tiigitruubile maakividest ja killustikust uut ümbrist ning viies tegeles kangastega,» loetles ta. «Tööd on teha aia ja väravaga, mille külge seame vanad hobusetööriistad. Värviti vanu aknaraame ja muidugi tuli ka süüa teha.»
Nagu Oks nentis, polnud temal endal sedapuhku mahti ühelegi tööle pühenduda, vaid ta käis ringi ning hoolitses selle eest, et kõigil oleks midagi jõukohast teha ja kõik saaks korda.
Urissaare avalik kantripidu on augusti keskel 12. korda. Enne esimest avalikku üritust korraldas Oks oma lähimale tutvusringkonnale kaks kantristiilis pidu, mis said alguse tema sünnipäeva tähistamisest. Nii et matemaatiliselt väljendades saab tänavu täis 2 + 12 kantripidu.
«Juba esimesest erapeost saadik oleme selle eel korraldanud talguid,» lausus Oks. «Tavaliselt on olnud kahed talgud ja nii ootavad ka enne tänavust kantripidu ees veel ühed talgud.»
Ta lisas, et Urissaare kantri korraldamisega on seotud sadakond vabatahtlikku, kellest aastate jooksul on osa ka ära läinud ja osa juurde tulnud. Põhituumik on tema hinnangul 60–70 protsendi ulatuses samaks jäänud. Sel pühapäeval peetud talgutest võttis osa üle 30 inimese.
Kantriperemees ja talgujuht Priit Oks jaotas töid kätte. Foto: Mae Rae