Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis Netanyahu ja mitme teise Iisraeli liidri suhtes vahistamismääruse välja 2024. aastal, süüdistades neid sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes seoses Gaza sõjaga, mis järgnesid Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnakule Iisraeli vastu.
Nii president Donald Trump kui ka tema eelkäija Joe Biden on ICC otsust avalikult kritiseerinud.
Mamdani sõnul uuritakse võimalust, kas Netanyahu võiks vahistada juhul, kui ta saabub sügisel ÜRO Peaassamblee istungjärgule New Yorki.
CNN-i andmetel oli selline seisukoht üks Mamdani valimiskampaania teemasid.
Mamdani on nimetanud Netanyahut sõjakurjategijaks ning mõistnud tema tegevuse teravalt hukka.
Vastates intervjueerija küsimusele, kas tal oleks selle sammu elluviimiseks vajalik õiguslik alus, ütles linnapea: „See on aktiivne arutelu meie õigusosakonnaga. Samas oleme riiklikul tasandil näinud soovi kirjutada seadusi ümber või tegutseda väljaspool seaduslikkuse piire. See ei ole midagi, mis meid huvitaks.“
USA ei ole ratifitseerinud Rooma statuuti, mille alusel ICC tegutseb. Seetõttu ei ole USA-l lepingulist kohustust täita Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusi.
Mitmed kriitikud peavad ebatõenäoliseks, et New Yorgi linnapeal oleks õigus või praktiline võimalus sellist vahistamist korraldada.
USA suursaadik ÜRO juures Mike Waltz nimetas laupäeval Mamdani kommentaare „puhtaks poliitiliseks teatriks“ ning rõhutas, et USA ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik.
Samal ajal on osa USA administratsiooni liikmeid väljendanud tugevat vastuseisu ICC tegevusele. Kaitseminister Pete Hegseth on varem kritiseerinud Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning toetanud selle mõjuvõimu olulist piiramist. Euroopa riikide esindajad on selliseid seisukohti kritiseerinud, rõhutades rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste kohtute tähtsust.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (18)