Euroopa Komisjon tuli reedel välja niinimetatud ETS 1 ehk praegu juba kehtiva süsinikumaksu reformiga, kuid see ei pruugi sugugi lõplikuks variandiks jääda.
Komisjon teatas, et aastatel 2031-2035 vähenevad need tempoga 3,7 protsenti ning sealt edasi aastani 2040 väheneb veel 1,7 protsenti. Tasuta kvootide andmine jätkub ka peale 2030. aastat. Komisjon tahaks parandada ka stabiilsusreservi toimimist nõnda, et need süsinikukvoodi hinnad väga hullusti ei kõiguks
Mitmed keskkonnaorganisatsioonid kurtsid, et see on järeleandmine saastavale tööstusele.
Komisjon nõuab, et riigid investeeriks poole oma ETS 1 saadud süsinikumaksust just nende tööstusharude dekarboniseerimiseks, kes seda maksu ka maksma peavad, kirjutab Postimees.
Oluline on see, et ETS 1 -süsteemi lisanduvad uued sektorid. Kui praegu on seal ennekõike energiatööstus ja suured saastavamad tööstusharud, siis nüüd laiendatakse ETS 1 mõjuala lennutranspordile: nüüd lähevad süsinikumaksu alla kõik lennud, mis Euroopa Liidu majanduspiirkonna territooriumilt stardivad ja maanduvad lähemal kui 5000 kilomeetrit “Euroopa Liidu keskusest”.
Aga see pole veel kõik. Eesti tarbijaid hakkab mõjutama uus prügipõletusmaks.
Nimelt teatas komisjon, et maksu saab omale kaela ka olmeprügi põletus, seda järk-järgult aastatel 2031-2034.
Komisjon märkis, et siin võivad liikmesriigid kuni 2035. aastani otsustada, et nad ei taha sellega liituda. Niisama seda uut maksu ignoreerida ei saa, sellest pääsemiseks tuleb riigil täita kaht tingimust kolmest: kui riigil on juba sarnane süsinikumaks, riik täidab ringlusessevõtu sihttasemeid, riik täidab prügilate või madalama prügilate täituvuse sihttasemeid.
Mereriigina mõjutab meid ka Euroopa komisjoni otsus, et laevanduses tuuakse allapoole seda piiri, alates millest tuleb hakata süsinikumaksu maksma. Kui praegu on piiriks laeva kogumahutavus 5000 GT, siis nüüd viiakse see 400 GT peale, teatas komisjon.
Erandid tehakse jäälõhkujatele ja laevadele, mis peavad püsiühendust saarte vahel, kus muu püsiühendus välismaailmaga puuduks – aga seda ainult aastani 3035.
Euroopa komisjon tahab teha ka uut süsinikumaksu niinimetatud ETS2 -te, mis hakkaks täiel määral kehtima 2028. aastast. Tavainimestele mõjub see ennekõike nii, et kallimaks läheks toasoe ja transpordikütused. Ka siin käivad Euroopa Liidu tasandil veel läbirääkimised detailide üle.
Suur Euroopa elektrifitseerimine
Komisjon kirjutab oma ametlikus teadaandes, et elektriauto annab võrreldes fossiilkütusega sõitva autoga 78 protsenti säästu ja et kui kütta gaasiboileri asemel soojuspumbaga, saaks inimesed tervelt 60 protsenti arvest kokku hoida.
Samas märgib komisjon ise, et elekter maksab tegelikult teinekord kolm korda rohkem kui seesama gaas, millest loobuma peaks.
Komisjon tuli välja plaaniga, kuidas Euroopat elektrifitseerida. Esiteks tuleb vähendada vahet gaasi ja elektri vahel, et inimesed valiksid elektri. Komisjon leiab, et seda saaks teha niimoodi, et riigid peaks võrgutasusid allapoole tooma ning elektri kasutamine ei tohi olla mingil juhul kallimalt maksustatud kui gaasitarbimine.
Komisjoni jaoks on prioriteet ka Euroopa vananeva elektrivõrgu uuendamine. Komisjon arvab, et lisaks tuleks kasutada sotsiaalse liisimise elemente ning elektrifitseerimise kulud tuleb alla tuua eriti nende sektorite jaoks, mis ETSi maksu alla pandud on: ehk siis transport, hooned ja tööstus.
Eestis hakatakse nüüd nende ettepanekute üle arutlema ning Eesti peaks oma seisukohad esitama komisjonile sügiseks.