TSITAAT | Urmas Viilma kirjutas ERRis avaldatud arvamusartiklis järgnevat: „Värske uuringu tulemustest selgub, et 44 protsenti ei usu Jumala olemasolu, 29 protsenti eestimaalastest usub Jumala olemasolu, 19 protsenti kuulub või tunneb ennast osana mõnest kogudusest, 11 protsenti palvetab regulaarselt ja 7 protsenti käib vähemalt korra kuus jumalateenistustel. /…/ Statistikaameti järgi elas Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest. See tähendab, et Jumalasse uskujaid on rahvaarvule teisendatult ligikaudu 395 000. /…/ Seevastu 150 000 inimestest palvetab regulaarselt ja 95 000 käib vähemalt korra kuus jumalateenistustel ja oma palvetele on vastuse saanud lausa 245 000 inimest.“
KONTROLL | Urmas Viilma viitas oma artiklis siseministeeriumi tellitud uuringule „Eesti elanikkonna usuline identiteet“. Uuring hõlmas täisealist elanikkonda. Urmas Viilma teisendas uuringu tulemused kogu elanikkonna numbritele, mis sisaldab alaealisi. Seetõttu on Viilma artiklis sisalduvad numbrid mõnevõrra eksitavad.
Nõnda on eksitav Viilma arvutus, et kuna uuringu järgi usub 29 protsenti eestimaalastest jumala olemasolu, siis see tähendab, et jumalasse uskujaid on rahvaarvule teisendatult ligikaudu 395 000. Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 254 482 inimest vanuses 0 kuni 17. See tuleb rahvaarvust maha lahutada. Nõnda on 29 protsenti täisealisest elanikkonnast – kes uuringu järgi usuvad jumala olemasolu – ligikaudu 321 000 inimest. Mitte 395 000 inimest, nagu väitis Viilma. Jumalasse uskujate hulka alaealiste hulgas uuring ei täpsusta.
Noorte usklikkust on uuritud 2021. aasta rahvaloendusel, mille andmetel oli vanusegrupis 15–29 usklike vaid 14 protsenti. Pea kõigi usuliikide puhul oli osakaal nooremate seas väiksem kui vanemate seas. Seega kuigi alaealiste usuliste veendumuste kohta täpsed andmed puuduvad, ei toeta nooremate vanuserühmade kohta teadaolev statistika Viilma arvutust.
OTSUS | Nii ja naa. Siseministeeriumi uuring hõlmas ainult täisealist elanikkonda kuid Viilma arvutused sisaldavad ka alaealisi.
PROJEKTIST | Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee. Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Delfis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (31)