Niisiis tuli «Sokkeri» Eesti meistriks kümneaastane FC Heliose kasvandik Roald Pärnapuu. Ta oli seejuures turniiri noorim mängija, tutvustas võistluse korraldaja ja mängu autor Kristjan Piirimäe.
«See oli üllatus küll, pigem oli finaalis favoriit ikkagi Jaak Tulp,» märkis Piirimäe. Kasvõi seetõttu, et Tulp on selle mänguga tuttav juba üle viie aasta ja võitnud ka eri võistlusi.
Kahe finalisti vaheline heitlus oli aga pingeline ega lõppenud Roald Pärnapuu võiduga mitte seetõttu, et Jaak Tulp oleks enda kohta lahja mängu teinud. Nimelt skooris noor poiss otsustava 2 : 1 võiduvärava alles nii-öelda enne lõpuvilet ehk viimase mängukaardiga.
Üldsegi oli Roald Pärnapuu teinud veatu turniiri, sest võitis sõelmängude eel ka kõik alagrupikohtumised.
Kokku oli Eesti meistrivõistluste finaalturniiril 12 osalejat ning tegu oli esimese mõõduvõtuga, kus polnud vanusepiirangut. Kui varem on Eesti meistrid selgunud näiteks U14 vanuseklassis, siis nüüd said kõik parimad koos võistelda. Ent selleks tuli end enne kas maakonnaturniiril tõestada või pääseda edasi näiteks klubi sõelturniirilt.
See lauamäng ongi olemas just mitmel jalgpalliklubil, sest sobib autor Kristjan Piirimäe sõnul hästi jalgpallihuvilistele taktikate õppimiseks ning jalgpalli põhimõtete harjutamiseks.
«Sokkeri» eesmärk on lihtne – võidab see, kes enim väravaid lööb. Nagu jalgpallis ikka. Lastele teeb mängu huvitavaks aga see, et neil tuleb mõelda nagu jalgpallitreeneril. Näiteks mis juhtub, kui kõik mängijad paigutada kaitsesse või vastupidi ründesse, selgitas Piirimäe.
Otsusi aitavad teha kaardid, mis mängijale kas häid söödu- või löögivõimalusi pakuvad. Neid saab mängija siis, kui tema käigu ajal on pall parasjagu ühel mängunupul. Samas saab ka kaartideta võita, kui vastase mängu nutikalt lugeda, märkis Piirimäe.
Selge on aga see, et mäng kestab seni, kuni kaardipakk on läbi mängitud, ning selleks kulub keskeltläbi 20 minutit.