Ta nentis, et kui pinged veelgi süveneksid ja Brenti hind tõuseks 100 dollarini barreli kohta ning jääks sellele tasemele pikemaks ajaks, oleks mõju ligikaudu kaks korda suurem, sest ka hinnaliikumine ise oleks umbes kaks korda ulatuslikum. Euroalal tõuseks üldinflatsioon sellisel juhul umbes 0,85 protsendipunkti. Balti riikides oleks tõus järsem: Eestis umbes 0,9 protsendipunkti, Lätis 1,0 ja Leedus 1,22 protsendipunkti.
Alusinflatsioon, mis ei arvesta kõikuvamaid hinnakomponente, nagu energia, toit, tubakas ja alkohol, reageeriks aeglasemalt. Euroalal tõuseks see umbes 0,1 protsendipunkti ja Balti riikides ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Selle näitaja järgi oleks mõju veidi suurem Lätis ja Eestis, vastavalt 0,19 ja 0,18 protsendipunkti, ning veidi väiksem Leedus, kus mõju oleks 0,16 protsendipunkti. Rebase sõnul on põhjus selles, et Läti ja Eesti majandus on tervikuna energiamahukamad ning madalamad keskmised sissetulekud tähendavad, et energiakulud võtavad majapidamiste eelarvest suurema osa.
«Mida kauem kõrged naftahinnad püsivad, seda suurem on risk, et hinnatõus levib kütusest kaugemale ja jõuab laiemalt kaupade ning teenuste hindadesse. Samuti võib tekkida surve palkade tõstmiseks, kui töötajad püüavad kaotatud ostujõudu tagasi saada. Kui ettevõtted need palgatõusud võimalikuks teevad, jõuab osa lisakulust taas hindadesse,» tõdes Rebane.
Just sellised kaudsed inflatsioonimõjud teevad tema sõnul keskpankadele kõige rohkem muret. «Esialgset energiašokki on lihtsam hinnata ja selle mõju võib olla ajutine. Kui hinnatõus kandub edasi palkadesse, teenustesse ja teistesse kaupadesse, muutub inflatsioon püsivamaks ning seda on keerulisem ohjeldada. Seetõttu ei ilmu alusinflatsiooni mõju korraga, vaid kujuneb ühe kuni kahe aasta jooksul,» lisas Rebane.
Praegune naftahinna tõus ei viita Citadele Balti jaepanganduse juhi sõnul iseenesest pikaajalisele inflatsiooniprobleemile: otsene mõju on küll mõõdetav, kuid piiratud. Peamine küsimus on kestus. Kui kõrgemad hinnad püsivad mitu kuud, tunneksid Balti riigid hinnasurvet veidi tugevamalt kui euroala keskmiselt.