Metsa sõnul toetab Rimi pakendijäätmete vähendamist ja ringmajanduse edendamist, kuid sama oluline on tagada, et keskkonnaeesmärkide saavutamine ei tooks kaasa suuremat toiduraiskamist. Eriti puudutab see värskeid puu- ja köögivilju, mille puhul on toidukadu juba praegu üks suuremaid kogu toidutarneahelas.
«Pakend ei ole alati lihtsalt pakend. Paljudel juhtudel aitab see säilitada toote värskust, pikendada säilivusaega ning vähendada toidu riknemist. Kui pakendeid vähendada läbimõtlematult, võib selle tulemusena hoopis suureneda toidukadu, mis omakorda tähendab suuremat keskkonnamõju kui pakend ise,» ütles Mets.
Tema sõnul investeerivad nii tootjad kui ka kaupmehed praegu märkimisväärselt sellesse, et värske toit jõuaks kliendini võimalikult kvaliteetsena ning et riknenud kaupade hulk oleks võimalikult väike. Seetõttu tuleb iga muudatuse mõju hinnata kogu toote elutsükli põhjal, mitte ainult pakendijäätmete hulga järgi.
Lisaks võib pakendite kasutamise piiramine kaasa tuua muudatusi kogu tarneahelas. Kui toodete säilivusaeg lüheneb, tuleb neid kauplustesse tarnida sagedamini, mis suurendab transpordivajadust, tööjõuressursse ja muid kulusid.
«Keskkonnamõju ei sõltu ainult sellest, kui palju pakendit kasutatakse. Sama oluline on, et toit ei rikneks enne, kui see jõuab tarbijani. Kui pakendite vähendamise tulemusel tuleb kaupa sagedamini transportida või rohkem toitu ära visata, võib lõplik keskkonnamõju olla hoopis suurem,» lisas Mets.
Lisaks sisulistele muudatustele tekitab ettevõtjates küsimusi määruse rakendamise ajastus. Osa nõudeid hakkab kehtima juba augustis, kuid mitme olulise nõude puhul ei ole Euroopa tasandil veel lõplikke juhiseid ega ühtseid metoodikaid. Näiteks vajavad täpsustamist mitmed pakendite mõõtmise ja nõuete hindamise põhimõtted.
Mets leiab, et ettevõtetel peaks olema võimalus uute nõuetega kohaneda ning üleminekuperioodil tuleks keskenduda eelkõige juhendamisele.
«Toetame kõiki samme, mis aitavad vähendada keskkonnamõju ja edendada ringmajandust. Selleks, et muudatused ka päriselt soovitud tulemuse annaksid, peavad need olema hästi läbi mõeldud, põhinema selgetel reeglitel ning andma ettevõtetele piisavalt aega protsesside ümberkujundamiseks, investeeringute tegemiseks ja koostööks kogu tarneahelas,» ütles ta.
Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrus seab eesmärgiks vähendada pakendijäätmeid, suurendada korduskasutust ning parandada pakendite ringlussevõttu kogu Euroopa Liidus. Esimesed nõuded hakkavad kehtima alates 12. augustist 2026, ülejäänud muudatused jõustuvad järk-järgult kuni 2040. aastani.