Tagametsa projekt on hea näide sellest, kuidas looduse taastamine ja inimeste vajadused võivad käia käsikäes. Projekti algatas Tagametsa jahilossi omanik– MTÜ Eesti Skautide Ühing –, kes pöördus juba 2023. aastal RMK poole sooviga muuta pais kaladele läbitavaks ja parandada Saarjõe seisundit.
Tööde vajalikkust kinnitas ka Eesti Loodushoiu Keskuse 2022. aasta uuring, mille kohaselt jõudsid pärast Sindi paisu avamist esimesed jõesilmud Saarjõel asuva Tagametsa paisuni. Lisaks jõesilmule rändavad Saarjõkke ka vimmad ning jõgi on oluline jõeforelli ja meriforelli elupaik.
Projekteerimise käigus selgus, et algselt kavandatud kärestik-kalapääsu asemel on parim lahendus rajada Saarjõe vasakkaldale looduslähedane möödaviik-kalapääs. Paisutustaset alandati nii palju, kui see oli vajalik kalade rändevõimaluste taastamiseks, kuid paisjärv säilitati ning eemaldati sinna kogunenud sete.
Pildil on näha paisu ja järve olukord enne tööde algust. Foto: Triin Leetmaa
«Tagametsa projekt näitab hästi, et looduskaitse ei tähenda alati valikut inimese ja looduse vahel. Siin õnnestus leida lahendus, mis taastab kalade rändevõimalused, avab neile uued kudemis- ja elupaigad ning samal ajal säilitab skautide jaoks olulise paisjärve ja ujumiskoha,» ütles RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg.
Sellised projektid on hea näide RMK laiemast eesmärgist luua oma tööga elusamat elu. «Kalad ei vaja üksnes puhast vett, vaid ka võimalust liikuda mööda jõge sobivatesse kudemis- ja kasvupaikadesse. Iga rajatud kalapääs või eemaldatud rändetakistus aitab taastada kogu jõestiku loomulikku toimimist. Kui sellest võidavad korraga nii elurikkus kui ka inimesed, on eesmärk täidetud,» selgitas Sandberg.