Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib lõpule viia 1991. aastal alanud maareformi ning esitas ettepanekud, kuidas lõpetada lähiaastatel olukord, kus ligi 10 000 maatükil ei ole siiani omanikku.
“Arvestades maareformi algusest möödunud ajaperioodi ja seaduses sätestatud tähtaegu, peab maareformi lõpuleviimine saama eraldiseisvaks eesmärgiks,” öeldakse ministeeriumis koostatud seaduse väljatöötamiskavatsuses (VTK). Selles tõdetakse senisele praktikale viidates, et kui seadusandlikul tasandil mitte sekkuda, võib maareform veel pikaks ajaks venima jääda.
Maareformi seaduse (MaaRS) jõustumisega 1. novembril 1991 alanud reformi eesmärk on kujundada nõukogude ajast jäänud riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Selle juures tuleb aga lähtuda endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, luues eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks, seisab seaduses.
MKM tõdes riigikogule saadetud VTK-s, et maareformiga tegelema määratud kohalikel omavalitsustel ning maa- ja ruumiametil ei ole piisavalt ressurssi, et pooleliolevad menetlused kiiremas korras lõpule viia. Sageli on pooleli jäänud keerukamad menetlused, kus haldusorganil oleks vaja jõulisemalt sekkuda, kuid see võib kaasa tuua vaidlusi, mis on omakorda ressursikulu. Seaduse muutmine looks eeldused maareformi lõpuleviimiseks sõltumata sellest, kas asutused on valmis kohtuvaidlustega riskima.
“Kavandatava seadusemuudatuse eesmärk on luua õiguslik mehhanism, mis võimaldab pooleliolevad ja objektiivselt takerdunud menetlused lõpetada seaduse alusel, vähendades seeläbi nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste pikaajalist halduskoormust,” selgitatakse dokumendis.
Samas meenutatakse, et 2013. aastal jõustusid maareformi seaduse muudatused, milles seati konkreetsed tähtajad reformi toimingute tegemiseks, millest kõige hilisem oli 30. juuni 2016, kuid hoolimata sellest ei ole maareform endiselt lõppenud.
Ministeerium toob ka välja, et riigikohus on juba 2020. aastal leidnud, et maareformi lõpuleviimise vastu on avalik huvi.
“2020. aastal said valdavalt küll kõik reformimata maad ruumikuju ja katastritunnuse ning need kanti riigi kinnisvararegistrisse maareformi menetluse osana, kuid nende omandi liik ja ulatus selgub lõplikult siiski alles pärast maareformi lõpuleviimist,” tõdes ministeerium VTK-s.
Kuna varasemad lahendused ei ole toonud kaasa maareformi lõpuleviimist, tuleks rakendada senisest tõhusamaid ja põhimõttelisemaid meetmeid, leiab ministeerium, lisades, et senisel viisil jätkates võivad pooleliolevad maareformi menetlused kesta edasi veel aastaid, kulutades ühiskondlikke ressursse ja hoides õhus õiguslikku ebaselgust.
“Eesmärk on töötada välja tõhus, õiguskindel ja selge õigusraamistik, mis aitab saavutada maareformi lõpetamise mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikese halduskoormusega. Maareformi saab konkreetse maaüksuse osas lugeda lõppenuks siis, kui maa on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning see on saanud omaniku,” öeldakse VTK-s. Omanikuks võib olla nii riik, kohaliku omavalitsuse üksus kui ka eraõiguslik isik.
Ministeerium tõi ka põhjenduse, miks oleks vaja olukorra lahendamiseks seadusi muuta: “Kuna eeldatavalt on pooleli keskmisest keerukamad menetlused, kus ei ole võimalik olukorda lahendada näiteks ühtsete juhendmaterjalide loomisega, sest igas menetluses on oma spetsiifilised probleemid, ei saa mitteregulatiivseid lahendusvariante pidada praegusel juhul efektiivseteks. Seetõttu tuleb eelistada regulatiivseid lahendusvariante.”
Väljatöötamiskavatsuses esitatakse kaks võimalust maareformi lõpuleviimiseks.
Esimese kohaselt tuleks muuta kehtivat MaaRS-i ning sätestada selles tähtajad, mille saabumisel jäävad seni veel reformimata maad, v.a iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksused (nn ribad), riigi omandisse. Ehitistega ja ehitisteta maid käsitletakse eraldi, andes ehitistega maatükkide puhul pikema tähtaja senise korra alusel menetluse lõpetamiseks.
Teise lahendusvariandina pakub ministeerium välja võimaluse kehtestada eraldiseisev maareformi lõpetamise seadus ja tunnistada hetkel kehtiv maareformi seadus ning selle alusel antud õigusaktid kehtetuks.
Mõlema variandi puhul tuuakse VTK-s välja ka plussid, miinused ja riskid ning pakutakse välja võimalikud lahendused ja leevendusmeetmed.
Väljatöötamisekavatsus koostamisel kaasas MKM ka justiits- ja digiministeeriumi, kohalike omavalitsuste, maa- ja ruumiameti ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajaid ning ootab nüüd koostatud VTK-le kooskõlastamise käigus huvigruppide arvamusi.
Väljatöötamiskavatsuse lisas on esitatud ka Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel põhinevad reformimata maaüksuste arv, mida on kokku 9840. Ehitisteta maatükke on kokku 1963, ehitistega maatükke 2695 ning iseseisva kasutusvõimaluseta maid (nn ribad) on 5182.
Kõige rohkem reformimata maaüksusi on Ida-Virumaal. Ehitisteta maaüksusi on Sillamäel 177, Kohtla-Järvel 129, Narvas 84, Jõhvi vallas 83, Kastre vallas 78 ja Narva-Jõesuu linnas 71. Reformimata ehitistega maaüksusi on Kohtla-Järvel 377, Narva-Jõesuus 262, Jõhvi vallas 200, Valga vallas 116, Viljandi vallas 100. Nn ribasid on enim Tallinnas (267), kuid neid on võrdsemalt laiali üle Eesti erinevates omavalitsustes.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo käskkirjaga tänavu veebruaris kinnitatud maa- ja ruumiloome programmis aastateks 2026-2029 on maareformi teenuse eelarve 2026. aastal 2 475 004 eurot ja aastatel 2027-2029 igal aastal 2 434 962 eurot.