Vaidlus puhkes selle aasta alguses. Kolm koos reisinud inimest lendasid Tenerifelt Tallinnasse, kuid kohver, milles olid kaebuse esitanud tarbija sõnul kõigi kolme riided ja hügieenitarbed, jõudis kohale hiljem: lennufirma lubas pagasi kätte toimetada 1. jaanuaril, kuid tegelikult jõudis see kohale alles 3. jaanuaril. Kuna esmavajalikud asjad olid pagasis, ostsid reisijad vahepeal uued. Piletid ostnud tarbija esitas Air Balticule ostutšekid ja nõudis kolme peale tehtud kulude hüvitamist kokku 1540 euro ulatuses.
Air Baltic keeldus. Lennufirma viitas oma veebilehel avaldatud tingimustele, mille järgi hüvitatakse hilinenud pagasi korral esmatarbeostud 10 eurot päevas reisija kohta kuni nelja päeva eest. Selle arvestuse järgi piirdunuks lennufirma kohustus 120 euroga. Lisaks leidis Air Baltic, et kõik tarbija esitatud ostud ei olnud mõistlikud ega vajalikud.
Tarbijavaidluste komisjon lennufirma 10-eurose piirmääraga ei nõustunud. Rahvusvahelisele lennuveole kohaldub Montreali konventsioon, mille järgi vastutab vedaja pagasi hilinemisest tekkinud kahju eest, kui ta ei tõenda, et võttis kahju vältimiseks kõik mõistlikud meetmed. Air Baltic selliseid tõendeid komisjonile ei esitanud.
„Kaupleja ei saa Montreali konventsioonist tulenevat vastutust piirata üksnes oma sisemise hüvitamispoliitikaga,“ seisab komisjoni otsuses. Veebilehel märgitud 10-eurost päevamäära ei saa TTJA hinnangul käsitada reisija õigusi välistava või lõplikult piirava tingimusena. See seisukoht puudutab seejuures kõiki Air Balticu reisijaid, kelle pagas hilineb, sest sama päevamäära rakendab lennufirma üldtingimusena.
Rinnahoidja jah, lokipalsam ei
Kogu nõuet komisjon siiski ei rahuldanud. Otsustavaks sai asjaolu, et reisijad ei jäänud pagasita võõrsil, vaid naasid koju Eestisse, kus neil oli ülejäänud garderoob ja tarbeesemed olemas. See ei välista kahju hüvitamist, kuid mõjutab hinnangut, millised ostud olid vältimatult vajalikud.
Esitatud tšekkidelt leidis komisjon nii esmatarbekaupu kui ka märkimisväärses mahus naiste ja meeste rõivaid, ilutooteid ja habemeajamisaparaadi. Hüvitatavaks luges komisjon hambaharjad (5,96 eurot), kaks paari aluspükse (17,95 eurot), mütsi (14,95 eurot), rinnahoidja (56 eurot), kaks paari sokke (8,39 eurot), meeste särgi (46,19 eurot) ja naiste pluusi (65 eurot). Kokku 214,44 eurot.
Juuksekreemi ja lokipalsamit komisjon ei hüvitanud, sest tegemist on pigem ilu- või erihooldustoodetega. Habemeajamisaparaadi puhul nõustus komisjon lennufirma vastuväitega: elektroonikat ei tohtinud Air Balticu eeskirjade järgi registreeritud pagasis üldse vedada, mistõttu ei saa reisija nõuda hüvitist seadme eest, mis poleks tohtinud kohvris ollagi.
Komisjoni otsus avaldati 9. juunil ning kuu aega hiljem, 13. juulil, kandis TTJA Air Balticu Eesti filiaali musta nimekirja. Sinna kantakse kauplejad, kes ei ole komisjoni otsust täitnud, ja nad püsivad seal kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuud.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole täitedokument. Kui pooled otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse lahendamiseks maakohtusse.
Läti riigile kuuluv Air Baltic on raskes finantsseisus. Esimeses kvartalis kasvas lennufirma käive küll rekordilise 149,1 miljoni euroni, kuid puhaskahjum ulatus 70,1 miljoni euroni. Augusti alguses kohtub Air Baltic võlakirjaomanikega, et küsida vahefinantseeringut, sest Läti valitsuse hinnangul vajab lennufirma eesootava talve üleelamiseks kuni 150 miljonit eurot uut kapitali.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (83)