Regionaal- ja põllumajandusministeerium kuulutas välja 375 000 euro suuruse riigihanke, et selgitada välja, kas Eesti turbaalad sobivad marjakasvatuseks ning milline oleks selle mõju kliimale ja keskkonnale.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Sandra Aasmäe ütles ERR-ile, et uuringu idee tekkis vajadusest leida uusi kasutusvõimalusi ammendatud turbaaladele.
Ühe võimaliku lahendusena nähti marjakasvatust, mis võiks suurendada Eesti marjade isevarustatust. Samas tekkis Aasmäe sõnul küsimus, milline on marjakasvatuse süsinikuheide ja keskkonnamõju.
Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tingimustes turbamaadel marjakultuuride kasvatamise potentsiaal, määrata kriteeriumid ja sobivaimad alad marjakasvatuse arendamiseks ning hinnata marjakasvatuse tervikmõju, arvestades keskkonna- ja kliimamõjusid, toidujulgeolekut ning pikaajalisi kohustusi.
Aasmäe sõnul tehakse uuringut eelkõige marjakasvatajate jaoks. “Lisaks on uuring vajalik poliitikakujundajatele, et paremini suunata turbamaade taastamistegevusi, sealhulgas aidata kaasa kliimaeesmärkide täitmisele,” ütles nõunik.
Praegu katab Eesti oma marja- ja puuviljatoodanguga ligikaudu kümnendiku siseturu vajadusest. Ministeeriumi hinnangul võiks kodumaise marjakasvatuse laiendamine parandada toidujulgeolekut ning luua maapiirkondades uusi töökohti.
Nõuniku sõnul kerkis teema 2024. aastal riigikogu maaelukomisjonis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus. Huvi marjakasvatuse vastu ilmnes ka turbamaade teemalistel infopäevadel.
Eestis on ligikaudu 9800 hektarit mahajäetud turbaalasid ning umbes 21 500 hektarit aktiivses kasutuses olevaid turbatootmisalasid. Suuremad turbaalad paiknevad Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaal.
Hankeks on eraldatud kokku 375 000 eurot koos käibemaksuga. Sellest 372 000 eurot kulub uuringu läbiviimiseks ning 3000 eurot tulemuste avalikuks tutvustamiseks.
Rakendusuuringu ja kahe avalikustamisürituse tegemise tähtaeg on hiljemalt
2. mai 2028.