Neli kuud kestnud USA-Iraani konflikt on viinud Euroopa diislivarud nelja aasta madalaimale tasemele ning Euroopa ligipääs Pärsia lahe piirkonna tarnetele on praktiliselt kadunud. Samal ajal on diislikütuse hinnakasv Euroopas tuntavalt vähendanud nõudlust.
Diislikütuse maailmaturuhind on viimase kolme nädalaga tõusnud Lähis-Ida konflikti tõttu taa 32. Iraan kuulutas Hormuzi väina märtsi alguses suletuks ja on rünnanud laevu, mis üritavad sealt ilma loata läbi sõita — sellest ajast pole Pärsia lahe rafineerimistehaste toodang Euroopasse sisuliselt jõudnud. Kui märtsis sai Loode-Euroopa Saudi Araabiast, Kuveidist, Araabia Ühendemiraatidest ja Katarist kokku veel 1,59 miljonit tonni diislit ja gaasiõli, siis aprillis vaid 360 000 tonni.
„Sõjalise konflikti tõttu on Euroopa kaotanud praktiliselt kogu ligipääsu Pärsia lahe piirkonna tarnetele, mistõttu saame rääkida neli kuud kestnud püsivast diisliimpordi defitsiidist, mis on viinud olukorrani, kus Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni sadamapiirkonna ehk ARA diislikütuse laovarud on nelja aasta madalaimal tasemel,“ kommenteeris Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.
Samal ajal on nõudlus diisli järele Euroopas tugevalt langenud, mis on aidanud impordi puudujääki vähendada. Saksamaa nõudlus oli märtsis-aprillis umbes 15% väiksem kui aasta tagasi, Itaalia ja Prantsusmaa tarbisid mais 12–13% vähem kui aasta varem. Nõudluse vähenemise taga on nii diislikütuse hinnakasv, mis kahandab tarbimist, kui ka Euroopa tarbijate süvenev harjumus vahetada diiselmootoriga autod bensiini-, elektri- või hübriidautode vastu.
Kütusepuudust ei maksa karta.
„Saame öelda, et Euroopa diislikütuse varustatuse vaates on tegu ebakindla olukorraga, kuid mitte kriisiga. Euroopa sõltub jätkuvalt suurel määral impordist, samuti võib sügisene rafineerimistehaste hooldusperiood ning hooajaline nõudlus põllumajanduses survet suurendada. Diislikütus füüsiliselt otsa ei saa, kuid selle hind võib igale mõjurile järsult reageerida,“ selgitas Sassi.
Sarnast pilti näevad ka rahvusvahelised pangad: Morgan Stanley hinnangul võivad Euroopa diislivarud aasta lõpuks langeda mitme aasta madalaimale tasemele.
Pärsia lahe piirkonnast peaaegu nullini kukkunud impordi on Euroopa suures osas asendanud Punase mere kaudu transporditava ning USA-st toodava diislikütuse ja kütteõliga.
Lisaks USA-Iraani konflikti arengutele mõjutab diisli maailmaturuhinda Iraani toetatud Jeemeni huthide ähvardus kehtestada Saudi Araabiale mereblokaad. Huthid saavad mõjutada Aasia poole suunduvat Bab el-Mandebi väina, kuid kuna Euroopa tarned liiguvad Punaselt merelt Euroopa poole läbi Suessi kanali, siis otseselt Euroopa tarneid see ähvardus ohtu ei sea. Küll aga mõjutab iga säärane areng hindu.
Goldman Sachsi analüütikud hoiatavad värskes, 20. juuli prognoosis, et toornafta hind võib aasta lõpu poole tõusta üle 120 dollari barrelist, kui Lähis-Ida konflikt võtab laiemad mõõtmed ja Hormuzi väin jääb pikemaks ajaks suletuks. Panga põhiprognoos on siiski leebem: konflikti taandumise korral ootab Goldman neljandas kvartalis 80 dollari taset.
Brenti toornafta hind on täna taas kerkinud: kolmapäeva keskpäeva seisuga maksis Brent 94 dollarit barrelist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)