Euroopa Liit otsib Indiaga lähedasemaid kaubandussuhteid, kuid Euroopal on seda tehes mitmed vastukäivad eesmärgid. Üheks suurimaks murekohaks on India Venemaa lembelisus, kuid arvestama peab ka USA survega ja erimeelsustega kliimapoliitikas.
Euroopa Liit loodab Indiaga enne aasta lõppu sõlmida vabakaubandusleppe. Need läbirääkimised on pikalt veninud, kuid USA president Donald Trumpi tollimaksu poliitika on andnud tõuke, mis on mõlemad pooled uute kaubanduspartnerite otsingul lähemale toonud.
“Viimase aastakümnega on India ja Euroopa Liidu kaubavahetus kasvanud 90 protsenti. Ainüksi aastal 2024 oli selle kaubavahetuse suurus 120 miljardit eurot. Euroopa Liit on India suurim kaubanduspartner edastades Ameerikat ja Hiinat,” lausus Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Maros Šefcovic.
“Ma käisin Indias üleeelmisel nädalal ja see oli juba minu kolmas reis sellel aastal. Minu eesmärgiks oli teha edusamme läbirääkimistes, mis on läbinud juba 13 ringi. Ma pean samas tunnistama, et ma lootsin saavutada rohkem edusamme,” lisas Ševcovic.
Samal ajal kui Euroopa Komisjon esitas oma uut India strateegiat, osalesid India sõdurid Venemaa sõjaväeõppusel Zapad. Euroopa Liit on üha jõulisemalt arutamas uusi sanktsioone, mis karistaks ka India ettevõtteid, mis Vene toornaftat ostavad. USA president Donald Trump on nõudnud, et Euroopa kehtestaks Indiale 100 protsendise tollimaksu Venemaa nafta ostmise eest.
“Meil peab alati olema võimalus astuda sammuke tagasi sellest ja olla ka väga selged, kui me räägime oma India osapooltega, et need on need takistused, mis meie koostööl ees on,” sõnas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Üksmeelt Indiaga pole, tõdes Kallas, aga Brüssel ei taha ka Trumpi tollimaksudega kaasa minna.
“Muidugi ma lugesin uudiseid, et Trump tahaks meid lükata kindlasse suunda, aga ma olen ka kuulnud, et ta tahaks nüüd ka ise Indiaga läbi rääkida vabakaubandusleppe või mingi tehingu. See ei ole väga selge ja me ei peaks tegutsema säutsude pinnalt,” lausus Euroopa Parlamendi liige Jörgen Warborn.
Brüsselis loodetakse, et kaubanduslepe Indiaga oleks näide, mis tõestaks, et kaubandussuhted pole vaid relv, mida kasutada oma geopoliitiliste huvide nimel.
“Euroopa Liit on kaotanud Ameerika näol sõbraliku kaubanduspartneri ja vaatab muu maailma poole suurema huviga, et arendada kaubandussuhteid. Osaliselt kaubanduse nimel, aga osalt ka sellepärast, et kaitsta rahvusvahelisi norme ja püüda kaitsta maailmakaubandus organisatsiooni, millesse Euroopa Liidus enamus inimesi ikka usuvad,” ütles mõttekoja Bruegel kaasteadur Ben McWilliams.
Kõik see kokku tähendab, et Euroopa Liidu huvi India vastu on erakordselt suur.
“Viimase aastakümne jooksul pole Euroopa Liit varem Indiale nii külje alla pugenud. See saadab poliitilise signaali. Me peame mõnes mõttes olema alandlikud, et me järsku läheme India juurde, sest neil on rahvaarv, raha ja tootmisvõime,” sõnas mõttekoja Friends of Europe tegevjuht Dharmendra Kanani.
Kuid takistuseks pole vaid India soojad suhted Venemaaga.
“Kogu asja kollitab tegevus kliimapoliitika vallas. Euroopa on väga tugevalt seisukohal, et nende kaubanduslepped peavad saavutama edu süsinikuneutraalsuse suunas ja heidete vähendamise. India peaminister Narendra Modi ei taha, et tema majandus, tema kaubad ja teenused ning tootmisahelad oleks selle eesmärgiga seotud. Ta ei usu sellesse täielikult ja ta arvab, et see pärsib tema majanduskasvu,” lisas Kanani.
Euroopa on seega igat pidi kahvlis. USA-ga püütakse hoida sõbralikke suhteid, et tagada toetus Ukrainale, aga samal ajal püütakse Valge Maja rünnaku eest kaitsta vabakaubandust. See nõuab Indiaga lähemaid kaubandussuhteid, aga kärpida tahetakse ka Venemaa India kaudu saadud naftatulu. Brüssel on ambitsioonika kliimapoliitika usku, aga India näeb selles soovi takistada Indiale edu, mis on Euroopa saavutanud tänu fossiilkütustele. Kaubandusläbirääkimised Indiaga pole seega vaid vaidlus tollimaksude protsentide ja tootegruppide üle, vaid test, kas Euroopa Liit suudab kaitsta oma väärtusi kui ka geopoliitilisi huve.
“Vajadus kohustab. Mõlemat peab tegema, sest kui sa ei tee mõlemat, siis sa vaid oled mõtteviisi rajal, et teenime rohkem raha ja ärme oma väärtustest hooli. See on kogu asja sisu,” ütles Kanani.
“Läbirääkimised on alati läbirääkimised ja seniks, kuni pole kokkulepet kõigis tingimustes, ei ole kogu kokkulepet,” tõdes Kallas möödunud nädalal.