Allolevalt graafikult on näha, kuidas riigivõlad on sel sajandil kasvanud (triljonites dollarites). Kõige suurema osa on võlgade kasvu panustanud USA ja Hiina. Praeguseks moodustavad nende kahe riigi võlakoormad maailma avaliku sektori võlast 51%.

Huvitav on asjaolu, et kuigi 1990. ja 2000ndatel vedasid Hiina majanduskasvu liberaalsed majandusreformid, kiiresti kasvav eksport ning tootlikkus, siis alates 2010ndatest on Hiina majanduskasv muutunud üha enam sõltuvaks laenurahast. Sellel sajandil on Hiina riigivõlg kasvanud keskmiselt 18% aastas.

USA riigivõlg ulatub juba 38,3 triljoni dollarini, moodustades majanduse ühe aasta kogutoodangust (SKP) lausa 125%. Viimati oli USA riigieelarve plussis (tulud ületasid kulusid) 2000. aastal. Alates sellest on USA iga-aastaselt oma riigivõlga dollarites mõõdetuna üksnes suurendanud.

Võlad kasvasid kriiside ajal

Viimase 25 aasta jooksul joonistuvad riigivõlgade tasemete muutustes ja nende muutuste toimumise kiiruses välja erinevad faasid.

Aastatel 2000–2007 võeti küll võlgu juurde, aga globaalne võlatase kasvas maailma sisemajanduse koguproduktiga siiski samas tempos. Seega püsis maailma riigivõla suhe SKP-sse sel perioodil laias laastus stabiilsena.

See kõik muutus aga järsult 2008.–2009. aasta majanduskriisi ajal, mil valitsused võtsid majanduse stimuleerimiseks ja pangandussektori päästmiseks tohututes mahtudes laene.

Aastatel 2010–2012 tabas Euroopat võlakriis – Kreeka, Itaalia ja Hispaania laenukulud kasvasid järsult ning riike ähvardas maksejõuetus. Kesk- ja Põhja-Euroopa pakkusid Lõuna-Euroopa riikidele lisatagatisi ning see aitas olukorra stabiliseerida. Üleüldist võlgu elamise probleemi see aga ei lahendanud.

Aastail 2013–2019 langesid intressimäärad rekordiliselt madalale tasemele. See võimaldas valitsustel laenamist jätkata, ilma et eelarvetele tekiks liiga suur surve.

2020. aasta koroonakriisi võib aga pidada üheks suuremaks laenamise peoks maailma ajaloos – lähiajaloos ei leidu pretsedente, kus võlgade taset on nii järsult ja kiiresti suurendatud.

Alates 2022. aastast hakkasid intressimäärad aga tõusma. Kuna riigid olid üles ehitanud väga kõrged võlatasemed, tuli kõrgemate intresside keskkonnas hakata tasuma ka aina suuremaid intressimakseid. Laenude teenindamise kulukuse kasv on omakorda tekitanud vajaduse raha juurde laenata, sest vastasel juhul peaks hakkama piirama muid avaliku sektori kulusid, näiteks kärpima pensione, tervishoiukulusid jms.

Maailma riikide võlakoormate kaart

Allolevalt kaardilt on näha maailma riikide võlatasemeid võrreldes nende sisemajanduse koguproduktiga. Numbrid põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel.

Kui Eesti oli veel kümme aastat tagasi üks maailma madalama võlakoormusega riike, siis viimastel aastatel on ka Eesti riigivõlg järsult kasvama hakanud. Kuigi praegu on Eesti riigivõla tase veel küllaltki madal, siis järgmise viie aasta jooksul peaks see rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kiiresti kasvama ja jõudma 40%-ni SKP-st.

Tõsi, ka see number on maailma suurimate võlgnikega võrreldes suhteliselt väike. Selle numbri juures jääksime näiteks pea kahekordselt alla Soomele, kus võlg ulatub enam kui 90%-ni SKP-st.

15 suurima võlakoormusega riiki

Maailma suurimate võlakoormate (võla suhe SKP-sse) esikolmikus on Jaapan, Singapur ja Sudaan. Esikümnest leiab ka Itaalia, Kreeka, USA ja Ukraina. Viimane on oma võlataset viimastel aastatel erakordselt kiiresti kasvatanud sõja tõttu.

Jaapan on suutnud nõnda kõrge võlataseme üles ehitada peamiselt tänu sellele, et sealne keskpank on hoidnud intressimäärasid aastakümneid kunstlikult madalal. Tõsi, nüüd on ka Jaapanis intressid tõusma hakanud, kuid need ei ole veel jõudnud nii kõrgele kui läänemaailmas. Jaapanit on mõnevõrra vee peal hoidnud ka asjaolu, et peamiselt omavad võlakirju kodumaised investorid.

Singapur on nimekirjas küll teisel kohal, aga linnriigi eelarve on tegelikult olnud järjepidevalt plussis. Nimelt laenatakse madala intressiga raha eelkõige selleks, et see edasi investeerida. Riigil on finantsvarasid rohkem kui võlga, seega pole võlakoorem nende jaoks reaalsuses probleemiks.

Võrdluseks: USA puhul peetakse kõrget võlakoormat palju suuremaks probleemiks, sest rahastusel sõltutakse enamasti välismaa investoritest ning valitsuse finantsvarade maht on võlaga võrreldes väga väike.

Tuleb mõista, et Singapur on selles nimekirjas erand. Enamiku riikide jaoks, kes on suurimate võlgnike nimekirjas, tekitavad kõrged võlakoormad tõsiseid probleeme – majanduslanguse ajal on raske raha juurde laenata ning võlausaldajatele tuleb intressimaksete näol tasuda aina suurem osa maksutuludest.