Eesti naiste koondise eest 14 mängu pidanud Eva-Maria Niit kuulutas sotsiaalmeedias, et astub palliplatsilt välja.
23-aastane Niit kindlustas hiljuti Flora ridades neli vooru enne hooaja lõppu oma karjääri esimese Eesti meistritiitli. Tartust pärit kaitsja alustas jalgpalliteed Santoses, misjärel mängis aastatel 2015-2023 Tammekas. 2024. aastal põikas ta kaks korda välismaale, esindades kevadel poolakate Konini Medyki ja sügisel belglaste Genki.
Floras maandus Niit tänavu märtsis, olles neid seni esindanud 14 korda, löönud ühe värava ning võitnud lisaks meistritiitlile ka superkarikafinaali ja karikavõistlused. Eesti A-koondises on tal kirjas 14 mängu, millest viimane pärineb tänavu aprillist, kui kohtuti maavõistluses Lätiga.
“Ütle elule jah! Ma ei ütle, et see on lõpp. Ma ei ütle, et see on paus. See on lihtsalt osa minust ja minu elust. Olen otsustanud astuda hetkel platsilt välja ja minna elu avastama. On see õige või vale otsus — ei tea, aga see on minu otsus! Aitäh, Flora! Aitäh, mu võistkond!” kirjutab Niit sotsiaalmeedias, jättes täpsustamata, kauaks ta eemale astus.
Soccernet.ee uuris Niidu käest, mis oli säärase otsuse ajendiks ning mida ta kavatseb edasi teha. “Otsustasin jalgpalliplatsilt kõrvale astuda, et anda ruumi muule elule ja avastada, kes see Eva-Maria veel on. Peame olema ausad, et naisena on neid kahte koos väga keeruline teha,” rääkis Niit.
“Pärast Belgiast naasmist kummitas mind iga päev mõte, miks ma seda teen. Kellele see tegelikult korda läheb ja mida ma sellest tagasi saan? Eestis mängides tekib tihti tunne, et rapsid tühja ja sinu panus ei leia suuremas pildis piisavalt tunnustust ega toetust. Sealt suureneb ka vahe teiste riikidega. Isegi kui ma ei soovi kedagi kritiseerida, on need paratamatult küsimused, millele igapäevaselt mängides mõtled,” nentis ta.
Niit sõnas, et samamoodi jätkates oleks ta kümne aasta pärast arvatavasti samas kohas, mis praegu. “Teed siin mingit asja ja tore on, aga pigem sammud ühel kohal. See mõte hirmutas mind. Heast südamest võin ju mängida ja Eesti jalgpalli toetada, aga heast südamest ei maksa keegi minu arveid ega ehita mulle elu. Täiskasvanuelu toob kaasa teised prioriteedid ning kui jalgpalli ümber ei looda tingimusi, mis võimaldaksid sellele täielikult pühenduda, ilma, et muu elu kannataks, tuleb need tingimused millegi arvelt ise luua,” lausus Niit.
Ta lisas: “Ma armastan jalgpalli endiselt ega ütle, et see on lõpp. Annan endale lihtsalt veidi ruumi kogeda elu, avastada ennast ja aru saada, mis teed pidi edasi liikuda. Tahan öelda elule “jah” ning olen hetkel kolimas Itaaliasse, et kogeda uut keskkonda, lasta endal kasvada ja seda just eelkõige inimesena. Kui selle käigus õnnestub mul ka mõtted jalgpalliga ritta seada, siis on hästi. Eks aeg näitab, kas ja millal ma jalgpalli juurde tagasi jõuan. Olen tänulik kõigile, kes mind selles otsuses on toetanud. Seniks aga mine tea, mis saama hakkab.”