Tänavu laekus Euroopa teadusnõukogu grantidele rohkem taotlusi kui kunagi varem. Teadlased ise tõdevad, et konkurents rahastuse ja üleüldse karjääri säilitamise nimel on muutunud tuntavalt tugevamaks.
Euroopa teadusnõukogu grandi pälvib üha väiksem hulk taotlejaid – olenevalt grandi tüübist on kukkunud see mõnel juhul lausa alla kümne protsendi. Muutus on tingitud sellest, et üle Euroopa kirjutavad teadlased oluliselt rohkem taotlusi, kui on nõukogul nende toetamiseks raha. Ajakirja Nature kogutud andmed osutavad, et teadlased – eriti alustavad uurijad – peavad oma karjääri edendamiseks seetõttu üha enam üksteisega konkureerima, vahendab Nature News.
Laialt levinud mure
Septembris andis Euroopa Komisjon teada, et Euroopa Liidu teadus- ja arendusraamistiku programmi laekus tänavu rohkem taotlusi kui kunagi varem selle 40 aasta pikkuse ajaloo jooksul. Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) programmijuhi Karin Dumstrei sõnul laekus ka EMBO-le järeldoktorantuuri toetuse taotlusi tänavu rekordiliselt palju.
Niisamuti ületas tänavu Marie Skłodowska-Curie Actions (MSCA) järeldoktorite programmi taotluste arv 17 000 piiri. Eelmise aastaga võrreldes tähendab see 65-protsendist taotluste hulga kasvu. MSCA meetme eelarve on 404,3 miljonit eurot ja sellega plaanitakse toetada umbes 1650 projekti. Kui mullu õnnestus toetust saada 17 protsendil taotlejatest, siis 2025. aastal kukub see näitaja eeldatavasti alla kümne protsendi.
Sarnane taotluste tulv tabas ka Euroopa teadusnõukogu (ERC) ehk Euroopa olulisimat alusuuringuid rahastavat keskust. Näiteks laekus ERC alustava teadlase grandi meetmele mullusega võrreldes 13 protsenti enam taotlusi. Meede on mõeldud uurijatele, kelle karjäär on peale doktorikraadi omandamist kestnud kaks kuni seitse aastat. Kui mullu said meetmest rahastuse 14 protsenti esitatud taotlustest, siis tänavu on toetust loota vaid 12 protsendil.
Konkurents on üha tihedam ka ERC edasijõudnud teadlase grandi kategoorias, mis on mõeldud viimase kümne aasta jooksul väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud teadlasele. Meetmele esitati taotlusi 2024. ja 2023. aastal vastavalt 31 ja 82 protsenti varasemast rohkem. Kui aga eelmisel aastal saatis edu 11 protsenti soovijaid, siis tänavu on rahastust oodata kaheksal protsendil ehk 276 projektil.
Euroopa teadusnõukogu juhi Maria Leptini sõnul on nii suur nõudlus ERC grantide järgi äärmiselt rõõmustav. See näitab tema sõnul, et inimestel on alus- ehk eesliiniteaduseks ideid ning alusteaduse järele on suur soov ja nõudlus. Mündi teise küljena pole nõukogul aga samavõrd palju raha. See toob kaasa taotluste väiksema edukuse määra, mis omakorda nörritab Leptini sõnul teadlaskonda.
Kõige eelneva tulemusel peavad paljud teadlased võitlema, et üha konkurentsitihedamas akadeemilises süsteemis ellu jääda. Ise samuti tänavu grante taotlenud University College Londoni kognitiivse neuroteadlase Christina Carlisi sõnul võib teadlane näha vaeva kui palju tahes, aga lõpuks taandub kõik ikkagi matemaatikale ja õnnele. Grandiedu on tema sõnul paljuski teadlaste eneste kontrolli alt väljas ja see võib hakata motivatsiooni pärssima.
Vähenev edukuse määr
Üha kasvava taotluste tulvaga on Euroopas kimpus ka riigisisesed teadust rahastavad institutsioonid. Saksa teadusfond (DFG) vastas näiteks Nature’i päringu peale, et tänavu jaanuarist augustini laekus neile viiendiku võrra enam alustava teadlase granditaotlusi kui 2024. aastal samal ajal.
Saksamaa teinegi suur teaduse rahastaja Alexander von Humboldti fond on tänavu saanud juba vähemalt 20 protsenti rohkem järeldoktoritoetuse taotlusi võrreldes mulluse sama ajavahemikuga. Kasv tuleb eeskätt Indiast ja Hiinast, aga ka USA-st saabunud taotluste arvelt.
Ühendkuningriigi keskne teaduse rahastaja ehk ÜK teadus- ja innovatsioonifond (UKRI) saab tänavu avaldatud raporti järgi nüüd pea kaks korda enam granditaotlusi kui aastatel 2017–18. Küll aga on sama aja jooksul vähenenud taotluse edukuse määr pea poole võrra: kui aastatel 2017 ja 2018 saatis edu 36 protsenti, siis 2024. ja 2025. aastal 19 protsenti taotlusi, mis on kümnendi halvim tulemus. Samuti nähtub UKRI meditsiiniteaduse nõukogu andmetest, et alates 2020. aastast pole kahes nende grandiprogrammis olnud taotlusi kunagi nii palju kui tänavu.
Rootsi teadusnõukogu ütles Nature’ile, et nemadki on viimase kolme aasta jooksul täheldanud granditaotluste hulga märkimisväärset kasvu. Norra teadusnõukogu samas suuri muutusi märganud pole.
Euroopa konkurents
Teadlaste ja ametnike sõnul on veel vara öelda, mis täpselt taotluste hulga nii suureks ajab. Üks põhjus võib olla, et USA teadusrahastuse kärped ja poliitilised tõmbetuuled suunavad ühendriikide teadlasi Euroopast tööd otsima. Samuti võib olla, et USA-s karjääri üles ehitanud Euroopa teadlased otsivad võimalusi koju naasta.
MSCA programmi andmed näitavad, et enamik ehk 15 820 taotlust 17 058-st pärineb Euroopa Liidust ja sellega seotud riikidest, sh 21 protsendil juhtudest Ühendkuningriigist. Ülejäänud 1238 taotlust saadeti 48 muust riigist, mis pole Euroopa Liidu Horisondi programmiga seotud. Neist pärinesid umbes pooled USA teadlastelt.
Surve teadusrahastusele
Mida tihedamaks muutub teadusrahastuse konkurents, seda vähem püüavad teadlased oma grantide toel teadust edasi arendada. Pigem näevad nad sel juhul grandis lihtsalt teadlaskarjääri jätkamise päästerõngast. Teadlased on muutunud nii riiklikust, piirkondlikust kui ka rahvusvahelisest lisarahastusest sõltuvaks: väline raha võimaldab neil laboreid ülal pidada ja üleüldse töökoht säilitada.
Christina Carlisi sõnul on ülikoolide rahastus üha suurema surve all. Ilma lisarahastuseta peab teadlane aga toime tulema ainult palgaga. Adam Mickiewiczi Ülikooli akadeemilise karjääri uurija Marek Kwieki sõnul võimaldaks instiutsioonilise baasrahastuse taastamine teha teadlastel jätkusuutlikumalt pikemaid uuringuid.
Omaette murekoht on seegi, et osa taotlejaid ei sobi ühtegi granditaotlustes ette nähtud kategooriasse: nende karjäär on olnud kas liiga pikk või lühike. Carlisi pakub, et rahastajad võiksid oma meetmete kandidatuuritingimused üle vaadata või luua eraldi sihtmeetmed selliste teadlaste toetamiseks.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud, et suunab järgmisel 2028. aastal algaval rahastustsüklil uuringutoetuste programmidesse praegusest pea kaks korda enam raha. Maria Leptini sõnul oleks see murekohaga tegelemisel tervitatav samm. Kui komisjoni ettepanek heaks kiidetakse, on ERC ja MSCA programmidele edaspidi ette nähtud 44 miljardit eurot.
Muudatuse üksikasjad peavad Leptini sõnul veel selguma. Samuti pole ERC grantide rahastust alates meetme loomisest 2007. aastal kordagi inflatsiooni arvestades üle vaadatud. Teadlased ise aga märgivad, et isegi suurema eelarve juures oleks vajalik läbi arutada, kuidas vähendada taotlemisega seotud kulusid ja jaotada ressursse parimal võimalikul moel.