Nii nagu Eestis, korrigeeritakse ka Soomes pensione igal aastal automaatselt indeksiga, et pensonärid ei kaotaks hinnatõusu tõttu oma ostujõudu. Soomes on indeksitega seotud ka mitmed sotsiaaltoetused. Sel viisil tagatakse olukord, kus toidu, energia ja ravimite kallinedes ei jääks pensionär või abivajaja iga aastaga vaesemaks. Purra sõnul on aga Soome riigi rahanduslik seis sedavõrd sant, et säärane põhimõte tuleb kaotada.
„Me peame selle automaatika lahti võtma. Selle asemel tuleb rohkem otsustada otseste poliitiliste otsustega, kas teatud valdkondades kulusid tõstetakse,“ ütles Purra neljapäeval Helsingin Sanomatele.
Rahandusministeeriumi umbkaudse hinnangu järgi vähendaks kõigi indeksitõusude täielik külmutamine avalikke kulusid aastas umbes 1,7 miljardi euro võrra ning nelja aastaga ligi seitsme miljardi euro võrra. Purra juhitavad põlissoomlased on lubanud järgmisel valimisperioodil leida kokku kümme miljardit eurot, valdavalt kulusid kärpides.
Seejuures külmutas Petteri Orpo valitsus suure osa sotsiaaltoetuste indekseid juba ametiaja alguses ning tänavused pensionitõusud jäid nigelaks: tööpensionid tõusid vaid jaanuaris 0,88 protsenti, Kela makstavad rahva- ja garantiipensionid 0,47 protsenti.
Soome pensionäride keskliit EKL reageeris Purra avaldusele pressiteatega. „Rahandusminister Riikka Purra nõudmine automaatsed indeksitõusud lammutada ja kulud poliitilise konjunktuurimängu meelevalda anda on külm ja ohtlik rünnak Soome pensionäride elatustaseme vastu,“ ütles liidu tegevjuht Timo Kokko.
Kokko rõhutas, et indekseerimine ei ole riigi jagatav kingitus, vaid seadusega tagatud ja väljateenitud kaitsemehhanism, mille mõte on hoida elutöö teinud inimeste ostujõudu inflatsiooni eest.
Liidu hinnangul tabaks muudatus kõige valusamalt kõige nõrgemas seisus pensionäre ehk rahvapensionist elavaid ning väikese tööpensioniga inimesi. „Kui toidu, energia, eluaseme ja ravimite hinnad tõusevad, sunnib indeksitõusudest loobumine vanemaealisi tegema järeleandmisi argielu põhiasjades, nagu tervis ja toit,“ sõnas Kokko.
Purra pakutud poliitilises kaalutlemises näeb liit sisuliselt püsivat kärpemasinat. „Praktikas tähendaks „poliitiline kaalutlemine“ praeguses majanduskliimas pidevat kärpeautomaati ja pensionide reaalväärtuse teadlikku mahatallamist,“ ütles Kokko. Ta nõuab, et erakonnad ütleksid enne järgmisi parlamendivalimisi selgelt välja, kus nad indekseerimise küsimuses seisavad, et valijad teaksid, kellele hääl anda.
Ärileht kirjutas märtsis, et Soome rahandusministeeriumi hinnangul tuleb riigikassasse leida lähiaastatel 8-11 miljardit eurot lisaraha ning kärbete eest pole kaitstud ükski valdkond, ka mitte haridus, pensionid ega riigikaitse. Alates jaanuarist on Soome ka Euroopa Liidu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ning riigi rahandusväljavaade on vahepeal veelgi halvenenud.
Järgmised parlamendivalimised toimuvad Soomes 2027. aasta kevadel ja indeksivaidlusest on kujunemas üks valimiste keskseid teemasid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (130)