ERR-is avaldatud tervishoiuekspertide arvamusloos leiavad kolm terviseökonomisti, et Eestis, kus praegu on ravikindlustuseta ligi 90 000 inimest, tuleks see kohustuslikuks muuta. Praegu lükkavad kindlustuseta inimesed ravi edasi nii, et see muutub vältimatuks ja lõpuks võib tervisehäda muutuda väga tõsiseks. Sel juhul saab inimene töötukassas vormistada töövõimetuse ning seeläbi tekib ravikindlustuskaitse ehk lõpuks oleks säärane lahendus riigile kallim.
Kuigi ravikindlustus on Eestis sundkindlustus, sõltub see tööealise elanikkonna puhul tööturul osalemisest ja sotsiaalmaksu tasumisest või kuulumisest mõnda kindlustuskaitset tagavasse rühma. Soetada saab ka vabatahtliku ravikindlustuse, ent selle hind arvestatakse keskmise palga alusel – juulist on kuumakse 272 eurot ning kevadise seisuga on kindlustuse ise soetanud alla tuhande inimese. Ekspertide hinnangul võiks ravikindlustuse maksumust arvestada sotsiaalmaksu miinimumi järgi ehk umbes 115 eurot kuus.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõdes ERR-ile, et probleem on õigesti püstitatud, ent miinimumpalga alusel arvestatud maksemudelit ta õigeks ei pea, sest nii võib inimene saada kindlustatud väiksema summa eest, kui oleks õiglane. Lisaks taolisele „mugavuskindlustamisele“ on Ligi sõnul küsimus ka selles, kuidas kõigile maksevõime tagada.
Merilind: osa inimesi optimeerib maksudega edasi
Perearst Eero Merilind (RE) sõnul ei ole küsimus, kas ravikindlustus peaks olema kohustuslik või mitte, nii lihtsasti lahendatav. Ta selgitas, et kui Eestis loodaks universaalne ravikindlustus, siis on inimestel, kes juba praegu sotsiaalmaksust kõrvale hoiavad, veel vähem motivatsiooni ausalt makse maksta. „Need, kes maksavad sotsiaalmaksu, maksavad seda niikuinii. Aga need, kes optimeerivad, teevad seda edasi,“ lausus ta. Merilinnu sõnul ei ole ravikindlustuse süsteem üles ehitatud nii, et miinimumpalgalt makstakse maksud ning saadakse kindlustus. „Seda on näha ka sellest, et Tervisekassa on kogu aeg miinuses,“ märkis ta.
Lisaks tuleks riigil Merilinnu sõnul uue ravikindlustussüsteemi jaoks rahastus leida. Praegu tasutakse riigieelarvest Tervisekassasse vaid pensionäride eest, laste ravikindlustuse jaoks eraldi sihtotstarbelist makset ei tehta. Merilinnu sõnul on küsimus selles, kui kaua ainult tööjõumaksudest rahastatav ravikindlustussüsteem vastu peab. „Ehk kas tuleb juurde veel mingeid makse, mis tulevad riigieelarvest, või siis peaks iga inimene ise endale täiendava kindlustuse juurde ostma,“ selgitas ta.
Merilind kinnitas, et tervishoiutöötajate hinnangul tuleks ravikindlustuse laiendamise küsimust valitsuse tasandil arutama hakata.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)