Venemaal tegevust jätkav Ungari päritolu OTP pank soovib omandada Eesti panga Luminori. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pole Venemaal tegutsev äri Eestis teretulnud.
Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Eesti saab Luminori müügiprotsessi mõjutada tegevusloa menetluse kaudu. Lähiajal on kavas ostu arutada nii finantsinspektsioonis kui ka Eesti Pangas.
“Teistpidi on tegemist suure pangaga, mis kuulub ka Euroopa Keskpanga järelevalve alla, nii et meil väga lõppsõna õigust pole,” nentis Ligi.
Ministri sõnul on olukord uus ning tuleb hinnata, kui palju saab Eesti tehingule legaalselt vastu astuda. “Me peame ikkagi lähtuma seadustest,” selgitas ta. Ligi lisas, et üldjoontes on olukord olnud ärgastav.
Ta märkis, et oleks eelistanud Eestisse teistsuguse taustaga panka. Kuigi pankadevaheline konkurents on üldiselt tervitatav, tuleb arvestada paljude taustateguritega, sedastas Ligi. “Venemaal äriajamine pole Eestis mingil juhul teretulnud,” ütles ta.
Ligi rääkis, et Venemaa on teinud OTP-le sealt lahkumise väga keeruliseks. “Nii absurdselt, kui see ka ei kõlaks, nad saaks ära tulla, kui kingiks panga venelastele ära,” tõdes rahandusminister. Ta viitas sellele, et osa ettevõtteid on sellise lahenduse kasuks otsustanud ja väikese summa eest oma tehased Venemaal maha müünud.
Ligi rõhutas, et Venemaal tegutsemine on Eestis vastuvõetamatu. “See oleks moraalne häbiplekk,” nentis ta. OTP ei eita, et Venemaa äri on nende jaoks probleem.
Ligi sõnas, et Eesti on olnud üks järjekindlamaid riike, kes on loobunud Venemaaga seotud äridest ning taunib sellist tegevust ka edaspidi.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) kommenteeris, et on vastuvõetamatu, kui lääne ettevõtted jätkavad Venemaal tegevust. “Minu meelest oleks võinud seal kõik asjad juba ammu kokku tõmmata,” lausus ta.
Taro kinnitas, et tehingule vaadataks taunivalt, kuna igasugune tegevus Venemaal avardab kellegi jaoks mingisuguseid võimalusi. “Kas läbi finantseerimise või mingisuguse ahela kindlustamise,” ütles ta.
Igaüks otsustab, kelle teenust kasutab
Taro rääkis, et lõpuks saab Eesti inimene ise otsustada, millise ettevõtte poole ta teenuse saamiseks pöördub. “Kas talle sobib ettevõte, millel on osa operatsioone Venemaal või talle ei sobi see,” selgitas ta.
Taro hinnangul võib pankade vaheline tehing pigem kahjustada kui parandada Eesti julgeolekut.
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Urmas Paeti (Reformierakond) sõnul on kummaline ja valus lugeda Eesti finantsinspektsiooni endise juhi Kilvar Kessleri väidet, et Luminori panka osta sooviva Ungari panga OTP jätkuv tegevus Venemaal pole midagi erilist. Kessler põhjendas seda sellega, et Venemaal tegutsevad ka mitmed teised Euroopa suurpangad.
Paet lisas, et Euroopa panga tegutsemine Venemaal ajal, mil sõda Ukraina vastu on kestnud juba aastaid ning ka Venemaa hübriidsõda Eesti ja kogu Euroopa vastu jätkub, on küüniline ja kuritegelik.
“Jah, Euroopas on veel mõni üksik pank, kel on täiesti ükskõik Venemaa tapatööst Ukraina inimeste vastu,” märkis Paet. Enamik Euroopa panku on siiski Vene turult lahkunud.
“OTP pank oli ka Ukraina kehtestatud sanktsioonide nimekirjas kui Venemaa Ukraina-vastast sõda toetav äriüksus,” tõdes Paet. Ta lisas, et kui tehing peaks teostuma, siis ta ei kujuta ette, kes on need Eesti kliendid, kes sellise pangaga tegemist tahavad teha.
ERR küsis tehingule kommentaari ka kaitseminister Hanno Pevkurilt (Reformierakond) ja välisminister Margus Tsahknalt (Eesti 200). Pevkur ei soovinud teemat kommenteerida, Tsahkna jäi tabamatuks.
Ungari päritolu OTP pank sõlmis lepingu USA erakapitalifondide konsortsiumi Blackstone’i ja DNB Bankiga, et omandada Luminor pank.
2023. aasta mais kandis Ukraina riiklik korruptsiooniennetuse agentuur (NACP) OTP Banki rahvusvaheliste sõjasponsorite nimekirja, kuna pank jätkas tegevust ja laenumahu kasvatamist Venemaal.
Hiljem võeti nad nimekirjast välja, sest Ungari blokeeris panga nimekirja lisamise pärast Euroopa Liidu sõjalist abi Ukrainale.
OTP tegutseb Venemaal siiani. Eelmisel aastal kasvasid OTP varad ja klientide brutolaenud Venemaal vastavalt 40 ja 56 protsenti, kirjutas The Banker.
Tehingu lõpuleviimine sõltub vajalike regulatiivsete heakskiitude saamisest.