Kütusehinnad on viimastel nädalatel kiiresti tõusnud ning reedel kerkisid tanklate postihinnad kohati ligi kahe euroni liitrist. Jaanipäevaga võrreldes on bensiin kallinenud ligikaudu 18 senti ja diislikütus 31 senti liitri kohta. „See on päris suur hinnatõus,“ märkis Terminali juhatuse liige.
Lootus pingete leevenemisele kadus
Vahti sõnul langesid kütusehinnad jaanipäeva paiku, sest turud lootsid USA ja Iraani kokkuleppe järel pingete leevenemist. See ootus ei täitunud. „Probleemide lahenemise ootuses tulid kütusehinnad alla. Ja täna, kus kõik see on vastu taevast lennanud, siis kütusehinnad on saanud ainult uut jõudu,“ ütles Vaht.
Tema sõnul suruvad hindu üles jätkuvad tarnehäired ja rünnakud naftataristule. Kannatada on saanud Venemaa rafineerimistehased ning häiritud on ka Kasahstani nafta eksport Musta mere kaudu. „Pihta on saanud mitmed Venemaa rafineerimistehased ja naftainfrastruktuur,“ ütles Vaht.
Olukorda süvendavad Vahti sõnul Euroopa madalad kütusevarud. Eriti vähe on kütust Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni ehk ARA piirkonna ladudes, mis on Euroopa kütuseturu üks olulisemaid keskusi. „ARA piirkonna kütusevarud on äärmiselt minimaalsed, mitmekümne aasta madalaimal tasemel,“ ütles Vaht. Hinnasurvet lisab ka alanud Mehhiko lahe orkaanihooaeg, mis võib häirida USA naftatootmist. „Kõik need probleemid kokku tähendavad seda, et kütuse maailmaturuhinnad on tõusnud ja väga palju tõusnud,“ võttis Vaht olukorra kokku.
Vaht ei usu, et maailmaturult võiks lähiajal tulla märkimisväärset hinnalangust. „Seda ei julge prognoosida. Ükski märk seda ei näita,“ vastas ta. Kõige rohkem sõltub edasine hinnaliikumine tema sõnul USA ja Iraani konfliktist. „Väga keeruline on prognoosida, millal turul normaalne olukord taastub. See võib juhtuda alles järgmise aasta suveks,“ ütles Terminali juhatuse liige.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (69)