Kord ema kogutud antiiktoolid ja merekarbid jutustasid tema lugusid maadest, meredest, mõisnikest ja taludest. Nüüd on neist saanud tummad tunnistajad inimese elatud elust.
Kord olid rabasaared ja samblased teed iseenesestmõistetavad paigad mänguks, matkaks ja marjade korjeks. Nüüd on neist saanud soovunelmate maastik, mille järele igatseda kaugel maal elades ja kodumaale mõeldes.
Kord oli lambaid vedaval veokil kindel funktsioon ja omanik. Pärast õnnetust on see aga maha jäetud Gruusia mägede vahele, ootama aeglast roostesurma. Teinekord aga, võib mõni ese või objekt olla nii kallis, et see kaetakse valge linaga – nagu inimene enne kirstukaane sulgemist või mööbel enne suvilast lahkumist.
Mary-Frances O’Connor käsitleb oma raamatus «Leinav aju» leina kui protsessi, mille käigus inimese aju kohaneb lähedase puudumisega füüsilisest maailmast. Üheks kohanemise viisiks on jätkusidemete loomine – suhte jätkamine lahkunuga sisemise vestluse, mälestuste või oluliste esemete kaudu.
Inessa Saarits (s. 2000) on oma kunstipraktikas töötanud looduslike ja kaduvate materjalidega, uurides kunsti kaudu elu ringkäiku. Näitusel keskendub ta oma lahkunud emast maha jäänud esemetele – elu jooksul kogutud leidobjektidele ja antiiktoolidele. Kui ema elus oli, kandis iga ese narratiivset lugu. Nüüd kui jutuvestja on lahkunud, on lood kadunud ning objektidest on saanud vaiksed tunnistajad inimese elatud elust.
Anna-Liisa Sääsk (s. 2000) on seni oma loomingus jäädvustanud olukordi enda ümber, mis ta tähelepaneliku kõrvalvaatajana on oluliseks pidanud. Esimest korda Gruusiat külastades oli tal terav pilk kultuurilistele erisustele ja detailidele. Tol ajal eristus Eesti selgelt kodumaa ning Gruusia välismaana. Nüüd, olles elanud seal juba mõnda aega, on säärane eristus kadunud – mõlemast riigist on saanud tema kodumaad kuid mitte terviklikult ja täieõiguslikult. Näitusel keerab Sääsk oma tähelepanelikud silmad sissepoole, proovides lahti arutada kuulumise ja igatsuse puntrasse läinud lõngakera.
Irakli Toklikishvili (1989) on Gruusia kunstnik, kelle looming keskendub poliitilistele ja ühiskondlikele teemadele. Elades riigis, kus demokraatia, sõnavabadus ja euroopalikud väärtused ei ole iseenesestmõistetavad, käsitleb ta leina ka kollektiivse kogemusena – kaotatud vabaduse, purunenud lootuste ja visa usu kaudu, et muutus on võimalik.
Kolme kunstnikku ühendab inspiratsioon loodusest – kõige ehedamast meeldetuletusest sünni, surma, lagunemise ja uuenemise paratamatusest. «Jätkusidemed» pakub võimaluse aeglustada ja mõtiskleda. Esindatud meediumiteks on skulptuur, maal, graafika ja animatsioon.
“Jätkusidemed” Pallase galeriis 10.07.-8.08.2026
Kunstnikud: Inessa Saarits, Anna-Liisa Sääsk, Irakli Toklikishvili