Ettepanek muuta Euroopa Liidu liikmesuse reegleid on varases järgus ja selle peavad heaks kiitma kõik olemasolevad liikmed, teatasid kolm informeeritud allikat Politicole. Mõte on selles, et uued liikmed saaksid täielikud õigused alles siis, kui Euroopa Liit on oma funktsioneerimise viisi uuendanud otsuste vetostamise keerulisemaks muutmise suunas.
Tegemist on Politico teatel Euroopa Liidu laienemist pooldavate riikide järjekordse katsega laienemisprotsessile elu sisse puhuda. Seda blokeerivad praegu Budapest ja veel mõned pealinnad, mis kardavad, et see tooks kaasa soovimatu konkurentsi kohalikele turgudele või seaks ohtu julgeolekuhuvid. Politico märgib, et traditsiooniliselt suhtuvad laienemisesse positiivselt Euroopa Komisjon, Põhja- ja Baltimaad ning Kesk-Euroopa riigid.
„Tulevased liikmed peaksid loobuma oma vetoõigusest, kuni võtmetähtsusega institutsionaalsete reformideni nagu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutuselevõtt enamikus poliitikavaldkondades on ellu viidud,“ ütles Saksa Bundestagi Euroopa asjade komitee esimees Anton Hofreiter. „Üksikute EL-i liikmesriikide reformide blokeerimine ei tohi laienemist aeglustada.“
See algatus võimaldaks praegu liikmesuse poole teel olevatel riikidel nagu Ukraina, Moldova või Montenegro kasutata paljusid liikmesuse hüvesid, aga ilma vetoõiguseta.
Politico allikate sõnul arutatakse seda ettepanekut mitteametlikult liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ning mõte selle taga on see, et uute liikmete vastuvõtmine ilma vetoõiguseta võimaldab neil vähemalt alguses Euroopa Liiduga ühineda paindlikumatel tingimustel, mis ei nõua Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, millega paljud valitsused nõus ei ole.
Varem on Euroopa Liidu liidrid nõudnud selliseid uuendusi enne, kui saab uusi liikmeid vastu võtta. Katsed praeguste liikmesriikide vetoõigust kaotada on aga põrkunud mitte ainult Ungari, vaid ka näiteks Prantsusmaa ja Hollandi vastuseisule.
Hofreiteri sõnul tagaks uute liikmete vastuvõtmine ilma täieliku hääleõiguseta selle, et ka laienenud Euroopa Liit jääks teovõimeliseks.
„Aruteludest Lääne-Balkani riikide esindajatega saan ma selgeid signaale, et seda lähenemist peetakse konstruktiivseks ja elluviidavaks,“ ütles Hofreiter.
„Viimane riik, mis sisse astus, oli Horvaatia üle kümne aasta tagasi ja vahepeal Ühendkuningriik lahkus,“ ütles Montenegro president Jakov Milatović Politicole. „Seega seetõttu usun ma, et nüüd on aeg protsess taaselustada, elustada veidi ka mõte EL-ist kui klubist, millel on endiselt ligitõmbavust.“
Ka Ukraina asepeaminister Tarass Katška kutsus loomingulistele lahendustele Euroopa Liidu laienemise teelt bloki kõrvaldamiseks.
„Ootamine ei ole valik,“ ütles Katška. „Seega see, mida me vajame, on lahendus siin ja praegu. See on tähtis Ukraina jaoks, aga ka Euroopa Liidu jaoks. /…/ Ma arvan, kui Venemaa paneb Euroopa julgeoleku droonidega proovile, tehakse sama ka Euroopa Liidu ühtsuse õõnestamisega.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)