Vanninen võitis eelmisel hooajal Noole juhendamisel viievõistluse MM- ja EM-tiitli ning sai täiskasvanute maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Kuid sel suvel läksid kahe osapoole teed lahku.
Nool lükkas Soome portaalile antud pikemas intervjuus ümber erinevad spekulatsioonid, mis põhjanaabrite juures hakkasid ringlema. „Keegi pole näinud, kuidas me treenisime või käinud meie juures Tallinnas. Lihtsalt oletati,“ ütles Nool, kelle sõnul sportlase plaanid muutusid mai lõpus.
Koostöö lõpetamist arutati esmakordselt juunis
Vanninen katkestas traditsioonilise Götzise seitsmevõistluse pärast viit ala. Ehkki seejärel oli plaan, et soomlanna võiks kuu aja pärast taas stardis olla, hakkasid asjad peagi venima.
„Ta ütles, et ei usu end heasse vormi jõudvat ja soovis väikest pausi. Möödus nädal ning siis ütles ta, et võiksime umbes kuu aega üldse mitte treenida, et ta saaks veidi taastuda. Ilmselt otsustas ta siis, et ei võistlegi sel suvel,“ meenutas Nool sündmuste jada, mis päädis Vannineni otsusega, et ta sel aastal enam starti ei tulegi.
Noole sõnul arutati koostöö lõpetamist esimest korda juuni lõpus. Kümnevõistluse olümpiavõitja ei soovinud Vannineni eest rääkida, kuid usub, et sportlast vaevas koduigatsus, kuna ta pidi pidevalt Soome ja Eesti vahet reisima.
Varem treenis Tallinnas ka teisi sportlasi, kuid viimasel ettevalmistusperioodil oli Vanninen tema käe all sageli üksinda. „Ta tundis end üksikuna ja tal oli koduigatsus. See on raske, kui sa oled pärast treeningut hotellis täiesti üksi. Ta ütles juba talvel ja kevadel, et tunne on nagu elaks autos. Seetõttu käis ta üha sagedamini Soomes. Tal oli raske,“ märkis 56-aastane juhendaja.
Noole sõnul mõjutab emotsionaalne seisund sportlikke tulemusi väga palju ning ta tõi näite kõrgushüppest. „Eelmisel aastal hüppas Saga enne Tallinna sisevõistlust treeningul 1.70 ja ta ütles kohe, et treeningu ja võistluse tulemuse vahe on tavaliselt kümme sentimeetrit. Võistlusel hüppaski ta peaaegu 1.80,“ viitas Nool mullusele võistlusele, kus tema hoolealune sai kirja 1.79.
„Tänavu ületas ta treeningutel korduvalt 1.75, kuid võistlustel jäi sellest allapoole. See viitab sellele, et probleem oli emotsionaalne, mitte füüsiline. Sportlane peab end hästi tundma,“ leidis eestlane.
Trenni tehti vähem kui eelmisel aastal
Soome meedias spekuleeriti, et Vannineni murede taga võib olla ületreenitus. Nool lükkas need jutud ümber, sest olukord oli hoopis vastupidine, sest tänavu treeniti vähem kui mullu.
„Tegime sel aastal vähem trenni kui eelmisel aastal. Mullu polnud ta sellise koormusega harjunud, tänavu oli tal lihtsam,“ selgitas Nool. „Treeningmahu vähendamiseks oli ka põhjus. Sagal oli probleeme hüppeliigesega, mistõttu ei saanud me teha kiirusjooksu. Samuti ei suutnud ta pikka aega tõkkeid joosta ja see kajastus ka tulemustes. Kõike muud sai ta teha.“
Noole hinnangul oli soomlanna kaugushüpe okei, aga teised alad ei sujunud sama hästi. Muutunud treeningud võisid mõjutada ka enesekindlust. „Kui sa ei saa harjutada sellise kiirusega, nagu peaks, siis kaob enesekindlus. Sport on keeruline. Alati ei tea, miks mõned asjad toimivad ja teised mitte,“ lisas ta.
Kuigi Noole ja Vannineni ühine teekond ei kujunenud kuigi pikaks, oli eestlane suures plaanis oma hoolealuse tulemustega rahul.
„Päris hea!“ võttis Nool nende ühise teekonna naeratades kokku. „Olen üsna kriitiline inimene, kuid viievõistluse tulemusi vaadates võib nii öelda. Ainus ebaõnnestumine olid Tokyo maailmameistrivõistlused. Tagasilöögid algasid [avaalal] 100 meetri tõkkejooksus, kus ameeriklanna komistas. Saga stardi järel jõudsin hüüda, et nüüd tuleb isiklik rekord, aga ameeriklanna kukkumise järel läks kõik valesti.“
Sealt alanud jada järel ebaõnnestusid ka järgmised alad ning soomlanna piirdus 6396 punktiga. „Kuigi Saga oli heas vormis, kadus keskendumine ning ka kõrgushüppes ei tulnud isiklikku rekordit. Siis oli näha, et 6700 punkti ei tule,“ meenutas ta.
Kuid Nool leidis üldjoontes, et Vanninen on väga kohusetundlik treenija ja erakordselt andekas sportlane.
„Mind üllatas, kui kiiresti suutis ta oma võhma parandada. Seda näitab eriti 800 meetri jooks, sest praegu on ta sellel distantsil maailmatasemel mitmevõistleja. Varem teadsid kõik, et nad suudavad sel alal Sagat võita,“ viitas Nool sellele, et Vanninen suutis kahe aastaga oma 800 meetri tippmarki parandada viie sekundi võrra.
Vanninen peab optimismi tagasi saama
23-aastase Vannineni suur eesmärk on 2028. aasta Los Angelese olümpia. Soomlanna seitsmevõistluse tippmark on 6563 punkti ja Nool usub, et selles on omajagu varu.
„Ta on täiesti kindlasti olümpiamedali kandidaat. Olümpiakulla võitmiseks peaks tulemus olema umbes 7000 punkti, aga selleks peab ta väga palju parandama odaviset, 200 meetri jooksu ja tõkkejooksu. Kõigil neil aladel tuleb teha samm edasi, aga see pole kaugel,“ rääkis Nool.
7000 punkti piirini jõudmiseks tuleb üldist füüsilist taset samm-sammult parandada. „Üldine kehaline võimekus peab olema selline, et suudaks treenida maailma tipptasemel. Selle saavutamine võtab aastaid. Vorm peab olema nii hea, et suudaks teha tugeva tulemuse ka halbades tingimustes või siis, kui mõni ala ebaõnnestub. Kuid kõigepealt peab ta optimismi tagasi saama. Sellise, nagu tal oli eelmisel aastal,“ märkis ta.
Nool juhendab praegu teiste seas Eesti teivashüppelootusi Henri Aprit ja Allika Inkeri Moserit. Neist esimene ületas laupäeval Eesti kõigi aegade teise tulemuse 5.66 ning teise nimel on naiste U18 vanuseklassi maailmarekord.
Vanninen kolis aga Turu linna ning alustab treeninguid Jarno Koivuse juhitavas tiimis. „Kui ta saab rahulikult treenida ja enesekindluse tagasi, piisab sellest juba tulemuste parandamiseks. Füüsiliselt on ta valmis tegema paremaid tulemusi, kui ta praegu võistlustel näitab. Varem hüppas ta kõrgust jõu pealt, nüüd teeb seda ka hea tehnikaga,“ võttis Nool asjad kokku.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)