Päike kujutab endast tohutult kuuma vesiniku- ja heeliumipalli. Taevakeha ligikaudu 1,5-protsendiline raskemate elementide koostis peidab aga endas üllatusi ja vihjeid kosmilise ajaloo kohta.
Värskest uuringus selgus, et meie kodutähe kõrvetavas koostises leidub 55 protsenti rohkem hõbedat, kui teadlased on seni arvanud. Sellele järeldusele jõudsid Rootsis asuva Uppsala Ülikooli teadlased eesotsas doktorant Sema Caliskaniga.
Uurimisrühm analüüsis päikesevalgust spektroskoopia abil, otsides valguse spektrist aatomite tekitatud tumedaid neeldumisjooni, mis toimivad keemiliste elementide tuvastamisel justkui sõrmejälgedena.
Kõige olulisemana selgus, et leitud hõbedakogus lahendab ühe pikaajalise tähe koostist puudutava mõistatuse. Nimelt on umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkinud meteoriitides mõõdetud hõbeda hulk olnud seni märkimisväärselt suurem kui Päikeses, ehkki mõlemad sündisid samast algsest gaasi- ja tolmupilvest. Uued tulemused viivad aga lõpuks Päikese ja iidsete kivimite hõbedasisalduse omavahel kooskõlla.
Mõistatuse lahendamist on seni takistanud varasemate arvutimudelite lihtsus. Uppsala Ülikooli teadlased arendasid aga välja uue süsteemi, mis võtab palju täpsemalt arvesse Päikese atmosfääri dünaamikat ning valguse ja hõbeda-aatomite omavahelist toimet.
Eelmistes arvutustes jäeti tähelepanuta asjaolu, et seesama valgus, mis neeldumisjooni tekitab, mõjutab tugevalt ka hõbeda-aatomite endi käitumist. Just selliste keerukate protsesside arvestamine aitaski teadlastel varasemalt märkamata jäänud metalli sisalduse nüüd üles leida.
Uurijad kirjutavad oma avastusest lähemalt ajakirjas Astronomy & Astrophysics.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.