Küsimusele, kas kevadine muudatus on vilja kandnud, vastas Märk, et täna on sellest veel vara rääkida. «Meie üks eesmärk on ikkagi patsiente koolitada, et esmast eneseabi tuleb patsiendil endal anda,» rääkis ta ja lisas, et ise võiks hakkama saada kergemate marrastuste ja puugieemaldusega.
Märk viitas mullusele küsitlusele patsientide seas, kus umbes pooled vastanutest polnud enne EMOsse pöördumist perearstiga ühendust võtnudki ja ligi 75 protsenti ei olnud perearsti nõuandeliinist teadlikud. «See võiks olla ikkagi esmane koht, kus alustada. Ehk EMOsse pöördunud patsient on juba enne pöördunud tervishoiutöötaja poole.»
Samas on ka inimesi, kes vajaks päriselt abi, kuid ei julge EMOsse minna: «Meie eakam patsient, kes võib jääda koju väga pikalt ootele. Ta ei kutsu kiirabi, ei pöördu arsti poole. Nemad on sellised alalhoidlikud ja tagasihoidlikud.» Märk julgustas, et kriitilise terviseseisundiga, näiteks kõnehäire või tugeva rindkerevaluga peaks kindlasti tervishoiusüsteemiga ühendust võtma.
Suvel annavad EMO ootealal tooni puugimurega patsiendid, kuid Märgi sõnul ei ole puugi eemaldamine kriitiline tegevus, mida tingimata EMOs peaks tegema. EMOsse puuki eemaldama minnes võib nüüd arvestada lisaks visiiditasule ka 50-eurose arvega, kuid visiiditasuga võidakse piirduda siiski juhul, kui puuk on kohas, kust inimene ise teda eemaldada ei saa.
«Neid on nii nooremaid kui vanemaid patsiente,» kirjeldas Märk inimesi, kes EMOsse puuki lähevad eemaldama. «Üks on tõesti see, et noorem generatsioon on oma meditsiiniliste oskuste või eneseabioskustega mõnevõrra madalamal tasemel. Tõesti, need esmased abivahendid on võimalik endale apteegist soetada,» pani ta südamele.