Pikk rahuperiood Euroopas lõi olukorra, kus ohvitserid olid nagu tegelased Nõukogude Liidu multifilmist “Seente ja herneste sõda”, kus tehnika oli äge ja jutt oli tark, ent sõja pidamiseks valmis poldud, rääkis endine kaitseväe juhataja Martin Herem saates “Välistund”.
Koos Heremiga saates olnud julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul on viiendat aastat kestva Ukraina sõja käigus kiirenenud innovatsioonitsüklist rääkimine saanud juba klišeeks, ent see vastab siiski tõele.
“Sellist kohanemistantsu on 20. sajandi sõjad täis,” leidis ta ning tõi näiteid alates esimesest maailmasõjast, kus kuulipildujate vastu loodi kaitsekraavid aga ka tankid ja gaas, kuni Vietnami sõjani, kus USA ja Nõukogude Liidu õhutõrjed innovatsioonis omavahel võidu jooksid.
Heremi hinnangul on sõjalist innovatsiooni kannustanud lihtsalt traditsiooniliste vahendite puudumine.
“Ei jätkunud mürske – mõeldi välja droonid mingisuguse laenguga, mida saab kellelegi pähe visata. Ei olnud piisavalt luureandmeid – mindi drooniga luurama ja võeti kasutusele see, mida igapäevaselt tsiviilist kasutab,” selgitas ta.
Heremi sõnul on need muutused küll toonud sõjapidamisse teised tehnilised lahendused, kuid sõjapidamist ennast see muutnud pole.
Seda, et droonid oleks aga nii odavad kui väidetakse, endine kaitseväe juhataja ei uskunud.
“Öeldakse, et mõnisada eurot maksev droon ja mitmemiljoniline tank on katki. Tegelikult neid droone kulub rohkem ja ühe drooni taga on hästi palju inimesi.”
Kuigi on räägitud, et venelased pommitavad suvaliselt tsiviilobjekte, siis seda Herem ei usu, sest Venemaal pole nii palju ressursse, et seda valimatult teha.
“Vahest võivad asjad mööda minna ja tabada elumaju. Vahest võib õhutõrje või midagi muud mõjutustegevus mõjutada nii, et see kukub elumajja. Aga väga tihti lastakse elumajasid, haiglaid, koole ja kõike muud sihtotstarbeliselt,” ütles ta ning selgitas, et selle eesmärgiks on murda tsiviilühiskonna psühholoogilist selgroogu.
Heremi sõnul on pikk rahuaeg Lääne-Euroopas tekitanud arusaama, et isegi nooremohvitserid on pigem diplomaadid kui sõjamehed.
“Selle tulemusel, ma julgen arvata, kasvas lääneriikides üles terve põlvkonda ohvitsere, kes enam ei armastanud sõdida,” sõnas ta ning tõi näite Nõukogude okupatsiooni aegsest multifilmist “Seenete ja herneste sõda”, kus kõik tegelased nägid head välja, neil oli äge tehnoloogia ja nad rääkisid marutarka juttu.
Ukrainas toimuv meenutas aga ka lääneeurooplastele, et ka kaevikut tuleb osata kaevata ja venelased diplomaatiast suuremat ei hooli.
“See, mida ukrainlased täna teevad, kus nad oma käsitulirelvadega lasevad droone, on sisuliselt sama, mida me 1990-ndatel õppisime helikopterite vastu – jagu või rühm laseb relvadest õhku ja enne seda keegi vaatleb ja kuulab,” ütles Herem.
Oidsalu lisas, et Ukraina sõja järgne ärkamine on jõudnud ka NATO-ni, kus kollektiivkaitset on esimest korda peale külma sõda tõsisemalt võtma hakatud.
“Sellel tõsisemalt võtmisel on mitmed eeldused kaitsetööstuse vaates, muuhulgas ka see, et üldse rahastatakse kaitsesektorit. Veel paar aastat tagasi käidi seletamas, et tegemist ei ole prostitutsiooni ja hasartmänguga,” ütles julgeolekuekspert ning lisas, et tänaseks on olukord muutunud.
Kuigi Eesti suunab järjest enam raha kaitse-eelarvesse, siis suurenenud summat ei suudeta lihtsalt ära kasutada. Heremi sõnul on asi liigses perfektsionismis.
“Riigid küsivad tihtipeale midagi sellist, nüüd vabandan kui ma kuidagi naeruvääristan, mida ollakse nähtud telekas või mida kujutatakse ette. Ehk siis mingisugune riistapuu, mis hommikuks teeb võileibu, mängib stereoraadiot, on külmkapi eest ja tõrjub tanke ka.”
Endise kaitseväe juhataja sõnul ei peaks niisiis nõnda valiv olema, vaid kõige tähtsam nimetaja peaks sõjatehnika juures olema kättesaadavus.
“Ma arvan, et ka Eesti inimesed, ka sõjaväelased, ei ole väga veendunud selles, et Venemaa võiks meile kalale tulla,” lisas ta eurooplaste ja eestlaste ohuhinnangu kohta.
Oidsalu hinnangul on Euroopa kaitsetööstus ka liialt killustunud.
“Miks peab olema kaheksa liikursuurtüki mudelit, kui võiks võib-olla kolm [mudelit] omavahel konkureerida?”