«Meil olid töised arutelud, meie teed ministriga läksid just lahku, see oli viimane piisk karikasse,» ütles peaminister täna ajakirjanikele. «See on väga ebameeldiv olukord, arvestades meie erimeelsusi ja arvestades eelarvet.»
«Seetõttu olen otsustanud anda kaitsetööstuse majandus- ja innovatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi vastutusalasse. Nüüdsest hakkavad need ministeeriumid seda valdkonda kureerima.»
Peaministri ja kaitseministri vahelised pinged tulid ilmsiks möödunud nädala meediakajastustest, kus kaitseminister rääkis avalikkusele vajadusest suurendada Leedu kaitsekulutusi, kirjutas Leedu rahvusringhääling LRT.
Leedu kaitseministeeriumis toimus möödunud nädalal mitteametlik 2026. aasta kaitse-eelarve esitlus kaitseväega seotud blogijatele ja arvamusliidritele. Pärast seda esitlust hakkasid sotsiaalmeedias levima teated väidetega, et valitsus ei kavatse viie-protsendist kaitsekulutuste lubadust täita.
Šakalienė väitis, et ta ei olnud sellest kohtumisest teadlik, vahendas LRT.
«Tahaksin väga, et kõik esilekerkivad probleemid lahendataks ühiselt, meeskonnana, mitte meedia vahendusel,» sõnas Leedu peaminister Ruginienė. «On äärmiselt kahetsusväärne, et vaatamata meie jõupingutustele tugevdada riigikaitset sattusime omavahelisse infosõtta.»
2026. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt moodustavad Leedu kaitsekulutusteks 5,38 protsenti SKTst, mis ületab valitsuse püstitatud eesmärki.
Kaitseminister Šakalienė on öelnud, et kavandatud rahastamine on piisav, kuigi tema ministeerium nõudis rohkem.