„Tehase ehitus on praktiliselt lõppenud ning seal toimuvad hetkel seadmete mitmeastmelised külmkäivitused. Selle käigus käivitatakse ja testitakse seadmete tööd niiöelda külmas olekus. Külmkäivituste käigus kontrollitakse ja testitakse seadmete toimimist, viiakse läbi esmased seadistused ning kaitse ja juhtimisautomaatika seadistused. Iga sammu järel toimub hindamine ja vajadusel ümberseadistused,“ selgitab Enefiti kõneisik.

Järgmistel nädalatel käivitatakse madalsurve aurusüsteemid, et valmistuda eelseisvaks jääksoojuskatla torustike puhastuseks ja selle järgnevaks kuumkäivituseks. Kuumkäivituse esimeses etapis käivitatakse ja testitakse samamoodi kõik süsteemid ja seadmed, mis on vajalikud kogu tehase edasiseks käivitamiseks.

Tehase kuumkäivitamist võibki nimetada tehase tööks katse režiimis. Näiteks tehase südame – retordiüksuse – kuumkäivitus on planeeritud novembri keskpaika. Kui kõik teiste tehase osade külmkäivituse protsessid toimuvad plaanipäraselt, siis asuvad nad teisi osasid samm-sammult kuumkäivitama aasta lõpus või järgmise alguses.

„Ettevalmistus tehase käivitamiseks käib täie hooga. Näeme, et maailmaturul on nõudlus põlevkiviõli järele jätkuvalt olemas ning see tõotab püsida ka tulevikus.“

Maksumus ja töökohad

Delfi Ärileht on varem kirjutanud, et uus tehas suudab täisvõimsusel toota ligikaudu 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. See on märkimisväärne lisa ettevõtte praegusele tootmisvõimekusele – olemasolevad õlitehased (Enefit140 ja Enefit280) toodavad kokku umbes 450 000 tonni aastas. Seega kasvab kontserni õlitootmise võimekus uue tehase lisandumisega ligi 60 protsenti.

Kui Eesti Energia 2021. aastal õlitehasele nurgakivi pani, loodeti tehas valmis ehitada 320 miljoni euroga. Eelmise aasta mai seisuga oli projekti maksumus kasvanud vähemalt 368 miljonile eurole. Enefit Poweri juht Lauri Karp tunnistas toona, et kohtuvaidlustest tingitud ehituspaus ning üldine hinnatõus on tehase maksumust veelgi kasvatanud. Lõplik number selgub alles pärast tehase käivitamist.

Kokku loob uus tehas Ida-Virumaal hinnanguliselt 450 uut otsest ja kaudset töökohta.

Kogu õlitehase toodang suunatakse ekspordiks. Enefiti tehaste vedelkütuseid kasutavad peamiselt soojatootjad, energeetikaettevõtted, laeva- ja autokütuste tootjad ja müüjad, teede-ehitajad ning põllumajandustootjad, selgitas Karp.

Tulevikuplaan: vedelkütustest keemiatööstuseni

Ehkki esialgu hakkab Enefit Power tootma õlitehases raskekütuseid, on ettevõttel kavas keemiaäri pidevalt edasi arendada. „Tulevikuperspektiivis plaanime Eesti enam kui sajandivanuse põlevkivitööstuse kujundada järk-järgult keemiatööstust teenindavaks haruks. Selleks käib praegu ennekõike plastikeemia turgu sihtiva väärindamistehase põhiprojekteerimine,“ on Karp öelnud.

Uus väärindamistehas võiks tema sõnul hakata tootma toorainet, mida Euroopa tööstused on seni peamiselt importinud ja mille tootmine toimub valdavalt naftast või maagaasist. „Nii asendame vedelkütuste tootmise tööstuste jaoks vajalike plastide ja ühendite tootmisega, mis ei kuulu enam põletamisele, vaid mille puhul seotakse süsinik toote sisse,“ lisas ta.

Karbi sõnul on mitmed rahvusvahelised keemiaettevõtted juba väljendanud kõrget huvi nende toote kui kohaliku keemia-tooraine vastu.

Ehkki Eesti Energia pani õlitehasele nurgakivi juba 2021. aasta novembris, on projekti saatuseks olnud mitmed vaidlused. 2023. aasta lõpus muudeti suuresti õlitehase tõttu ka tööstusheite seadust, mis võimaldas hakata väljastama tähtajalisi komplekslube. Selle alusel andis keskkonnaamet õlitehasele kümneks aastaks kompleksloa, seades tingimuseks, et ettevõte liigub järk-järgult keskkonnamõju vähendamise suunas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (7)