Tartu ülikooli teadlaste uuring lükkab ümber levinud arvamuse, et kõrgem rohi suurendab automaatselt puugiohtu.
Kuus aastat tagasi otsustati Tartu linnas elurikkuse suurendamiseks rohealasid harvemini niitma hakata. Levinud on arusaam, et kõrge rohi soodustab puukide levikut, kuid Tartu ülikooli teadlaste uuring lükkab selle ümber. Erineva niitmissagedusega katsealadelt leiti tosina vaatlustunni jooksul kokku vaid kolm puuki.
Tartu ülikooli selgrootute zooloogia kaasprofessor Toomas Esperk rääkis, et leitud puukide arv on nii väike, et selle kohta ei saa veenvat seost välja tuua. “Pigem tundub, et rohu kõrgus on teisejärguline tegur,” nentis ta.
Rohu pikkusest otsustavamad on keskkonna niiskus ning loomade ja lindude liikumine. Teadlase sõnul ei kaitse ka lühike muru ohu eest täielikult.
Esperk sõnas, et madal muru, mis iseenesest puukidele justkui väga hästi ei peaks sobima, võib neile siiski sobida selle tõttu, et seal on nende looduslikke vaenlasi oluliselt vähem kui pikas murus.
Teadlaste sõnul on sel aastal puuke vähem kui keskmiselt. Samuti on Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas on puugihammustusega pöördunute arv mullusega võrreldes kümne inimese võrra vähenenud.
Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juht Aime Keis rääkis, et 1. aprillist kuni 28. juulini on 32 inimest pöördunud sinna sooviga puuk eemaldada. Tema sõnul on inimesed teadlikumad, et pelgalt puugi eemaldamiseks pole vaja arsti juurde minna.
Borrelioosi kahtluse puhul on soovitatav pöörduda perearsti poole, kui kehale on ilmunud punane rõngas. “EMO-sse pöörduvad inimesed siis, kui üldseisundis on muutusi, nagu tugev peavalu, oksendamine, iiveldus või kõrge palavik,” ütles Keis.
Kõige tõhusam viis puukide vastu võitlemiseks on pärast õuest tuppa tulekut oma keha hoolikalt ülevaatamine.