Kuidas teie kandideerimissoov sündis?
Kevadel hakati täpsemini vaatama, kes võiks olla sobilikud kandidaatide kandidaadid. Minu nime kõigepealt pani avalikkuse ette ekspresident Toomas Hendrik Ilves ühes meediale antud intervjuus. See oli juba vist aprillis ja pärast seda oli pikka aega vaikus.
Ma ei võtnud seda esimest tähelepanekut väga tõsiselt. Olin muidugi õnnelik ja liigutatud. Oli suur au, et Ilves mind nimetas.
Asi läks suuremalt käima siis, kui Alar Karis teatas jaanipäeval, et ta ei jätka presidendina. Siis hakati vaatama, kes on võimalikud kandidaadid ning tuli ka minu nimi esile.
Kui nägin mitmendat korda oma kandidatuuri võimalikkuse arutelu ajakirjanduses, võtsin ka kätte ja helistasin päris mitmele inimesele, keda erinevatest erakondadest tunnen. Uurisin nende käest, kas tõepoolest on Eestil uusi kandidaate vaja ja kui kindel on kokkuleppe saavutamine Ülle Madise kandidatuuri üle.
Sellest tekkiski arusaam, et ei ole veel kindlust Ülle Madise kandidatuuris. On erakondi, kes sooviksid näha naiskandidaati presidendikohale, aga koalitsiooni 68 hääle kokkusaamine nõuab igal juhul veel tööd ja vaeva. Selle pealt ongi minu kandidatuur üles kerkinud.
Mis erakondadele te helistasite?
Olen rääkinud kõigi suuremate erakondadega, kes ei ole oma presidendikandidaati nimetanud. Ehk siis Reformierakonnaga, sotsiaaldemokraatidega, Eesti 200-ga natuke. Nüüd rääkisin ka Keskerakonna juhiga nii palju, et tal oleks minu kontaktid olemas. Isamaa kutsus suisa oma fraktsiooni ette.
Kõik need erakonnad on minust teadlikud, neil on minu kontaktid olemas ja kui õige aeg on käes, küllap nad siis mind ka üles leiavad.
Millise erakonnaga nimetatutest teie maailmavaade enim ühtib?
Minu maailmavaadet on keeruline paigutada. Ühelt poolt on Eesti erakonnad võrreldes Euroopa skaalaga parempoolsed. Selge on see, et mind on võib-olla hea vaadata progressiivse ja konservatiivse skaala peal, et kas viia asju edasi või hoida kinni minevikust.
Sellisel juhul on minu vaade viia asju edasi, samas toetudes tugevalt meie väärtustele ja hoides traditsiooni, mille peal meie rahvas ja riik püsib. Kristlikud väärtused, mis on paljudele Isamaa valijatele olulised, on ka mulle olulised.
Samas teemad, mis puudutavad sellist riigi ülesehitamist, ettevõtlusvabadust, sobivad Reformierakonna programmiga väga hästi. Tegelikult ka Isamaa on tugevalt ettevõtluse toetaja. Ma arvan, et sotsiaaldemokraatide poole pealt on teemad, mis puudutavad isikuvabadusi.
Mul on tsentris olev maailmavaade ja natukene rohkem paremale kui vasakule poole.
Miks peaksite just teie presidendiks saama?
Minu elu ja töökogemus aitaks väga hästi Eesti praeguste probleemidega tegelda. On ju selge, et iga president on oma ajastu või oma aja nägu ja tuleb tegeleda teemadega, mis on parajasti riigile ja rahvale olulised. Kui me täna vaatame oma seisu, siis suures plaanis on meil kolm väga suurt teemat.
Esimene on natuke toppama kippuv majandus, mida me ise ka oma negatiivsete ootuste ja muredega võimendame. Tugev majandus peaks olema meie rahva püsimajäämise ja julgeoleku alus. Uue majandusliku tõusu, töökohtade saamise ja loomise teema on minu jaoks väga oluline. Toimetulek on samuti suur murekoht. Töökohtade ebakindlus, noorte tööpuudus, siin on paljud teemad koos, kus ma näen vajadust taastada majanduslik jõud.
Teisena ma ütleks Eesti optimismi ja rahvusliku uhkuse taastamine. Kipume praegu liiga kriitilised olema oma puudujääkide pärast. Meil on nii palju asju, mille üle olla uhke. Olen omal algatusel abikaasaga ära teinud Eesti kultuurilooliste kaartide näitusi. Viimase aasta jooksul suisa üle viieteistkümne. Seal tuleb Eesti lugu, meie kultuuririkkus, pikaajaline kestmajäämine väga hästi välja. Optimismi ja uhkust tahaks tagasi tuua meie avalikku ruumi ja proovida ehitada ühisosa.
Kolmandaks on oluline, et meil on julgeolek. Siin aitavad kaasa meie enda pingutused julgeoleku ehitamiseks. Jällegi on majandust sinna alla vaja, et jõuaks kaitsekulusid katta. Teistpidi aitavad kaasa tugevad liitlassuhted. Meil on vaja, et oleks tuntus maailmas, hea läbisaamine Euroopa ja eriti meie lähiriikidega. Kui räägime kaitsevõimest, on loomulikult olulised Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola.
Presidendil on siin väga oluline roll täita ja minul on see eelis, et olen pikalt välismaal, eriti Euroopas, aga ka Ameerika Ühendriikides töötanud. Oma igapäevases töös puutun väga palju kokku selliste teemadega nagu seadusloome, keerulistes küsimustes ühisosa leidmine ja samuti puutun kokku sellega, et esindada Euroopat. Puutun kokku välissaadikutega, pean läbirääkimisi, nii et loomulikult tunnen ka uksi, kuhu on vaja Euroopas koputada. Arvan, et sellest kõigest oleks Eestile abi.
Maive Rute. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Millised on teie iseloomuomadused, mis võiks teha teist hea presidendi?
Ma olen ettevõtlik. Kui vaadata minu karjääri algusaegasid, kui Eestis toimetasin, olen olnud kolme või nelja fondi asutaja või asutamise juures ja aidanud neid üles ehitada. Selline ülesehitustöö edasiviimine, inspireerimine, see on mulle väga loomuomane.
Teiseks on abiks see, et mul on väga pikaajaline vilumus keerulistes olukordades otsuste tegemisel, aga teistpidi ka keerulistes olukordades eri osapoolte ärakuulamises ja ühisosa leidmises. Tänasel tööl, mida Euroopa Komisjonis teen, on kõigi maailmavaadete esindajad Euroopa Komisjonis kohal. Ka Eesti parteide vahel tuleb ühine edasiminekukoht läbi rääkida, kohati vaielda. See vilumus on mul olemas.
Kindlasti aitab kaasa ka see, et mulle meeldib tööd teha ja presidendi amet ongi selline, kus vastutus on suur ja tuleb seda rolli täie energia, eestvedamise ja vastutuse võtmisega võtta. See ei ole kerge amet, kuid aitab Eesti riiki ja rahvast teenida.
Te rääkisite, et olete põhimõtteliselt kõigi suuremate erakondadega peale EKRE kohtunud või rääkinud, aga mis on olnud nende tagasiside teile?
Ma ei ole EKRE-ga ühendust võtnud, sest nemad on oma presidendikandidaadi juba nimetanud. Teiste erakondade juhtkondadega vesteldes on olnud tagasiside selline, et koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid loodavad saada kokku vajalikud hääled Ülle Madise nimetamiseks. Teistpidi on olnud ka inimesi, kes on öelnud, et nende teada Ülle Madise ei ole lõpuni kindel või ei ole huvitatud. Esimene kandidaat ei pruugi tegelikult ollagi lõplik kandidaat.
Oli ka neid, kes arvasid, et Eestil oleks praegu vaja naispresidenti ja põhjendused olid, et me oleme nüüd Ukrainas toimuva täiemahulise sõja sellises varjus elanud mitu aastat. Inimesed on ärevad või väsinud sellest ja tegelikult oleks nüüd aeg hakata jälle kindlustunnet looma. Vaadata ka muudele, mitte ainult sõja- ja kaitseteemadele, mis muidugi jätkuvalt on olulised.
Juurde tuleb vaadata seda, kuidas me püsima jääme, kuidas meie pered ära majandavad. Naispresidendi lähenemisnurk võiks olla rahvast toetavam, julgustavam ja tooks uut energiat ja värskemat lähenemist.
On ka neid, kes on öelnud, et rahvas ei tunne mind. Eks ta tõsi on. Olen Eestis esinenud päris palju, aga pigem ettevõtlusringkondadele. Käin Eestis mitu korda aastas konverentsidel esinemas, olen Tallinna tehnikaülikooli nõukogu liige ning peaministri all oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu liige.
Erakondade juhtkondade tasandil on inimesed minuga palju kokku puutunud, aga laia rahvatuntust mul veel ei ole.
Kas teid ei hirmuta ühiskonnas levinud arvamus, justkui naised oleksid halvemad juhid kui mehed?
Ei, see tõtt-öelda ei hirmuta. See on vanast ajast pärit eelarvamus. Ma usun, et inimesed, kes minuga on kokku puutunud, on näinud, et olen väga efektiivne juht. Mind on ka palju kordi erinevatel konkurssidel juhiks valitud. Olen Euroopa Komisjonis teinud olulisi asju. Ma ei soojenda lihtsalt tooli, vaid algatan, viin läbi ja ehitan meeskonna. Eelarvamustega tuleb alati tegeleda ja näidata siis tegelike tulemustega, mis need tugevused ja võimalused on ka naispresidendina või naisjuhina.
Kuidas teie oma toetust praegu poliitikute seas hindaksite?
Keeruline hinnata, sest arvan, et on segane aeg alles. Hea oleks, kui riigikogu vanematekogu tuleks kokku ja omavahel arutaks. Minul on jäänud Ülle Madise sõnavõttudest mulje, et ega ta tegelikult lõpuni kindel ei ole. Kui vaatame, mida on Ülle Madise ise avaldanud ajakirjanduses, siis ta ise on tegelikult pigem öelnud, et ta ei ole kellelegi oma nõusolekut andnud ja pigem jätkab oma praeguses väga lugupeetud õiguskantsleri ametis.
Ma usun, et minul on palju pakkuda. Mul on nii kogemus kui ka motivatsioon ja see võiks sobida ka paljudele riigikogu liikmetele.
Kui nüüd ikkagi Ülle Madise otsustab, et tema soovib samuti saada presidendiks, kas te peaksite teda oma suurimaks konkurendiks?
Mina pean Ülle Madisest väga lugu ja mulle tundub, et ta on teinud Eestis õiguskantslerina suurepärast tööd. Kui tema peale 68 häält kokku tulevad, siis on meil olemas kandidaat, kes läheb ka riigikogus läbi ja nii see ongi.
Aga kui läheb vastupidi, et Ülle Madise kas ise loobub või ei tule hääli kokku, siis on ju vaja keegi teine panna konkureerima. Ma ei pelga Ülle Madisega ka olla diskussioonis ja arutada sellel teemal, mis on Eesti riigi jaoks praegu olulised väljakutsed, kuidas saaks president neid asju käsitleda, mida me tegelikult presidendi rollist ootame.
Seega ma ei ütleks, et tingimata konkurent, aga kui Ülle Madise sooviks ka kuskil avalikult debatis vestelda tulevikuteemadel, siis mina oleksin igal juhul valmis.
Maive Rute Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Siiani olite te Euroopa Komisjonis tööstuse, siseturu ja ettevõtluse peadirektori asetäitja, aga alates septembrist on teie uus amet komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja. Kas see on mõjult vähem tähtsam positsioon ja kas see on põhjus, miks te tahate nüüd presidendiks kandideerida?
Siin on need kaks asja kuidagi ajaliselt väga kokku sattunud ja võib tekkida mulje, et siin on põhjuslik seos. Põhjuslikku seost ei ole. Ma hakkasin Euroopa Komisjonis oma töökohavahetusele mõtlema tänavu jaanuaris-veebruaris seoses sellega, et olen pikalt paigal olnud ja komisjonis on kombeks, et tippjuhid otsivad uue töökoha umbes viie-kuue aasta tagant. Mul on üle viie aasta oma ametist täis.
Hakkasin vaatama, kus on järgmine töö, mis mulle endale sobiks ja huvitaks. Sealt tekkis teaduskeskuse ametikoha idee. Euroopa Komisjonis ameti vahetamine ei lähe üldiselt kiirelt. Volinike otsus tuli täpselt 7. juulil, kui oli presidendi teema korralikult käima läinud.
Eesti ühiskonda on viimasel ajal polariseerinud kaks teemat. Üks on Rannarootsi lihatööstuse grillsibula reklaam ja teine on Nevski katedraali küsimus. Kas teie ostaksite või boikoteeriks Rannarootsi tooteid ja mida tuleks teie arvates teha Nevski katedraaliga?
Rannarootsi osas on tõesti kahetsusväärne, et nad sellise labase asjaga välja tulid. Sisu poolelt võtavad Ukraina kannatava rahva arvelt, panevad mingid särgid selga ja siis taustal ka veel selline halvustav suhtumine. Mul on tunne, et me oleme Rannarootsi halvasti tehtud ja halvasti välja mõeldud reklaami pealt liiga suure tüli üles puhunud. Ma olen Euroopa Komisjonis muu hulgas ka inforingis, mis jälgib Venemaa õõnestustegevust ja Venemaa mõjutustegevust.
Sealt on mulle väga selgelt välja joonistunud see pilt, et iga väikenegi vääratus või rumalus, mida meie teeme, võetakse ka väga osavalt üles Vene agentide ja trollide poolt ja hakatakse seda ketrama.
Loomulikult oli Rannarootsi teema halvasti tehtud ja kui mul poes on valida, mida võtta, võtan midagi muud.
Katedraali teema on märksa suurem ja pikka aega on olnud küsimuse all selle kogukonna kuuluvus. Kas ta peaks olema Kreeka poole peal või Moskva poole peal. Küllap seal on kogukonnal vaja endale otsa vaadata ja mõelda, mida teha. Aga selle hoone osas on ju Tallinna linna käes võtmed, et kas jätkata lepinguid või mitte. Presidendil ei ole siin rolli seda otsustada.
Millest kõneleb teie arvates see, et sarnaselt teiega on sel korral väga palju just poliitikaväliseid inimesi, kes ise tahavad presidendiks kandideerida?
Ma arvan, see kõneleb sellest, et meil on üsna varsti ees riigikogu valimised ja seetõttu on erakondlike kandidaatide ülesseadmine mõnevõrra keeruline. Päris tugeva poliitilise taustaga kandidaatidel on keeruline leida piisavalt toetust. Lisaks on meil ees väga valusad valikud. Meil on vaja tõsta kaitsekulusid, valitsusel on raskused, kust seda raha leida, kuidas kärpeid teha ja mina olen esile toonud, et peaksime leidma edasimineku ja majanduse kasvatamise võimekuse, et suudaksime ka oma kulusid katta.
Võib-olla ka teised kandidaadid püüavad välja tuua mingisuguseid küsimusi, mis on praegu üleval. Kõigil on teema, mida nende arvates vajab Eesti ühiskond täna tugevamini kui seni.
Minu eelis on, et ma ei ole ühe teema inimene. Ma suudan ühendada nii majanduse kui ka majandusjulgeoleku ja välissuhtluse.
Kas te usute, et saate presidendiks?
Seda täna ei oska veel öelda, see sõltub ikkagi palju teistest inimestest ja nende otsustest. Kui mulle see võimalus antakse, näitan end kõigil debattidel parimast küljest.