Eesti esindust ELi juures juhtiv suursaadik Kyllike Sillaste-Elling kinnitas intervjuus Postimehele: «Asjad liiguvad meie vaatest vähemalt õiges suunas kõige sellega, mis puudutab Schengeni ala ja venelaste liikumist.»
«See oli Tšehhi algatus paar aastat tagasi, kui nad saatsid välja hästi palju Vene diplomaate,» meenutas Sillaste-Elling.
Praha otsusele eelnes aastatel 2022–2023 mitu intsidenti, kus Tšehhi lähetatud diplomaadi staatuse varjus üritasid Vene luurajad koguda infot nende relvatööstuse kohta, korraldada Ukraina-vastast tegevust ning külvata pingeid ja kaost nende riigis.
«Ja siis nad avastasid, et – oi – kus nad paiknevad ja piirid on lahti. Ehk diplomaatide välja saatmine ei avaldanud nii suurt mõju kui loodeti,» tõdes Sillaste-Elling.
«Siis hakati rääkima, et peaks panema piirangud sellele, et kui Vene diplomaat on akrediteeritud ühte liikmesriiki, ei saaks ta niisama sealt mujale liikuda,» jätkas Eesti saadik. «See lihtsustaks julgeolekuteenistuste tööd ja meil oleks parem ülevaade, kuidas Vene diplomaadid on liikunud.»