Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm rõhutab, et metssigade arvukuse vähendamine on praeguses olukorras kriitilise tähtsusega. «Eriti oluline on see piirkondades, kus asuvad koduseafarmid, sest Eesti kogemused on näidanud, et kui SAK levib seafarmide lähedal metsas ja põldudel, leiab see vaatamata rakendatavatest bioturvameetmetest tee ka farmi. Risk nakkuse ülekandeks suureneb suveperioodil, kui metssead liiguvad toiduotsingutel metsast põldudele, samal ajal on ka inimtegevus põldudel ja metsas sagedasem – liiguvad masinad, põllumehed, puhkajad, marjulised ja seenelised ning kuna SAK viirus on keskkonnas väga vastupidav, suureneb risk viiruse tahtmatuks ülekandeks.»
Hea tulemuse on andnud ka droonide kasutamine metssigade seireks, tõdes EJS-i drooniseire koordinaator Tõnu Peterson. «Droonide abil on kaardistatud suuri metssigade karju sigalate ümbruses nii Lääne-Virumaal kui ka Raplamaal, kus SAK viiruse levik metssigade hulgas on käesoleval aastal aktiivne,» sõnas Peterson.
«Tänu täpsemale seirele oleme edukalt küttinud metssigu ka farmide läheduses, aidates vähendada nakkuse leviku ohtu seakasvatusettevõtetele. Samas toimub põldudel pidev areng, viljad koristatakse ja samas mais hakkab varsti valmis saama, mis võib raskendada metssigu sealt kätte saamast. Jahimeestel tuleb seega vastavalt oludele pidevalt ümber orienteeruda,» lisas ta.
Põllumajandus- ja Toiduamet ning Eesti Jahimeeste Selts tänavad jahimehi, kes on teinud väga suure töö sigade Aafrika katku leviku tõkestamisel looduses ning aidanud sellega vähendada haiguse jõudmise riski kodusigadeni.
Eesti Jahimeeste Selts kinnitab, et jahimehed jätkavad küttimist ja koostööd riigiasutustega, põllumeeste ja seakasvatajatega ka edaspidi. Tõhus seire, droonide kasutamine ning aktiivne küttimine aitavad vähendada metssigade arvukust ja pidurdada haiguse levikut nii looduses kui ka seafarmidesse.