Maalehes ilmunud artikli valguses on siiski oluline säilitada kaine mõistus ning mitte teha üksikjuhtumi põhjal järeldusi kogu Eesti ilvesepopulatsiooni kohta. Jahi üleskutsete ja hirmutamise asemel tuleks otsuseid teha faktide, mitte emotsioonide või müütide põhjal.
Ka minul on metsateedel olnud mitmeid kohtumisi, aga lähim neist ilvesega oli eelmise aasta suvel, mil üks ilmselt noor loom veidi enne keskööd kräunudes mu maakodu aias ringi jooksis.
Eelmisel nädalal nägin ilusat suur ilvest kõndimas mööda külateed paarisaja meetri kaugusel oma majast. Seekord olin ilma koerata ja õnnestus teha lühivideo.
Kummalgi korral ei tekkinud mul mõtet helistada kohalikule jahiseltsile. Küll aga tundsin Rosma külas toimunust lugedes vajadust sellele reageerida.