Tegemist on aastatel 2015-2023 Poolat valitsenud PiS-i kõige tõsisemate siseprobleemidega pärast kuid kogunenud pingeid Morawiecki mõõdukama seltkonna ja käremeelsemat suunda pooldavate konservatiivide vahel, kirjutab News from Poland.

Morawiecki fraktsioonist saab seimis suuruselt kolmas.

Üks Morawiecki liitlasi Marcin Horała ütles ajakirjanikele, et fraktsiooni loomine ei tähenda, et nad PiS-ist lahkuksid, vaid „lihtsalt parlamendifraktsiooni moodustamist, et me saaksime oma tööga jätkata“. Ta märkis siiski, et PiS-i fraktsioon ei kohtle neid enam erakonna liikmetena.

Morawiecki ütles, et fraktsioon on valmis PiS-iga koostööd tegema erakonna laiema poliitilise leeri „teise kopsuna“, aga andis mõista, et uus fraktsioon liigub teises suunas.

Morawiecki sõnul on osa PiS-i sõnumitest üha rohkem „dissidentide ja skeemitajate“ ning käremeelsete kildkondade mõjutatud. Nende hulgas on marurahvuslik Suveräänne Poola (Suwerenna Polska), mis oli varem PiS-i koalitsioonipartner ja millega Morawieckil oli peaminister olles tihti kana kitkuda.

PiS-i esimees Jarosław Kaczyński kuulutas, et Morawiecki viis lõpule erakonna plaanitud lõhestamise vaatamata tema pingutustele kokkuleppele jõuda.

Tüli sai alguse, kui Morawiecki asutas aprillis oma ühenduse Areng Pluss (Rozwój Plus). Endine peaminister väitis, et see on mõeldud PiS-i arengut toetava agendaga täiendama, mitte sellega rivaalitsema.

Morawiecki kriitikud PiS-is pidasid seda aga tema katseks luua alternatiivne võimubaas, mis kujuneks enne 2027. aasta parlamendivalimisi uueks erakonnaks.

Püüdes vastasseisu lõpetada, andis erakond kõigile PiS-i parlamendiliikmetele käsu astuda eelmiseks neljapäevaks välja kõigist poliitilistest ühendustest või neid ootavad „tagajärjed“, sealhulgas „PiS-i liikmesuse kaotamine“.

Reedel teatas Kaczyński, et umbes 30 parlamendiliiget ei kuuletunud ja on seega sisuliselt erakonnast välja astunud. Kaczyński lisas, et teisipäeval toimub erakonna poliitilise komitee istung, mis selle fakti lihtsalt kinnitab.

Teisipäeval teatas PiS selle asemel, et 44 liikme juhtumid saadeti arutamiseks erakonna distsiplinaarvolinikule. Volinik Karol Karski ütles, et uurib iga juhtumit eraldi.

PiS on olnud viimased kaks aastakümmet Poola paremtiival domineeriv jõud. Erakond on valitsust juhtinud aastatel 2005-2007 ja 2015-2023. Pärast võimu kaotamist 2023. aastal, kui saadi 35% häältest, on küsitluste järgi keskmine toetus olnud 23-24%.

PiS-ile on probleeme tekitanud paremäärmuslaste esiletõus. Kahel paremäärmuslikul erakonnal Konföderatsioon (Konfederacja) ja Poola Krooni Konföderatsioon (KKP) on nüüd küsitluste järgi kahe peale sama suur toetus kui PiS-il.

Sellele reageerides määras Kaczyński märtsis käremeelse tegelase Przemysław Czarneki PiS-i järgmiste valimiste peaministrikandidaadiks. Teda peeti võimeliseks paremäärmuslikele valijatele meeldima ja ka paremäärmuslike erakondadega koostööd tegema, kui peaks olema vaja koalitsiooni moodustada.

Czarneki peaministrikandidaadiks määramise järel ei ole aga PiS-i toetus kasvanud, mis pani muretsema erakonna mõõdukamad tegelased eesotsas Morawieckiga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)