Manija elanikud tahavad saada suviti sagedasemat prügivedu ja sadamasse pakendi- ja klaasikonteinerit
Mandrist 800 meetri kaugusel asuva ligi 50 elanikuga Manija saarevanem Kadri Idvand näitas “Aktuaalsele kaamerale” hiljuti tühjendatud prügikonteinerit. Järgmine tühjendus on septembri keskpaigas.
“Meil käib 56 päeva tagant segaolmejäätmete prügivedu ja seda meile rohkem ei võimaldata. See tähendab seda, et meil prügi tuleb prügikastidest reaalselt välja,” ütles Idvand.
Tõnu talu peremees Jaanus Tehver ütles, et kõik saare elanikud ootaks, et vähemalt suveperioodil tühjendatakse neid prügikaste sagedamini.
Elanikel on valdavalt segaolmejäätmete konteinerid ja suvist prügi hulka kasvatavad saare külalised.
“Me tahaksime tegelikult sorteerida prügi, pakendikonteinerit ja klaastaarakonteinerit, aga seda meile samamoodi ei võimaldata,” sõnas Idvand.
Ka Lepa talu peremees Evo Pull ütles, et kuigi soov sorteerida on, siis jäätmekäitlus taluni ei jõua. “Juba kümneid aastaid varsti ajame neid kaste, ei suudeta tuua lihtsalt siia,” ütles ta.
Pulli ja Idvandi sõnul ei ole lahendus ka hiljuti mandrile Munalaiu sadamasse paigaldatud pakendikonteiner.
“Saare elanik ikkagi tahaks, et see oleks saare peal, et meil ju tegelikult praam käib kolm korda nädalas,” ütles Idvand.
Linnavalitsuse sõnul tuli vedaja juunis välja võimalusega, et koos segaolmega viiakse ära ka eraldi kogutud pakend ja klaas. Saare elanike hinnangul võivad nad pakendit eraldi koguda, aga kui auto käib kahe kuu tagant, pole seda seni kusagil hoiustada.
“Jäätmevedaja on meile täna öelnud, et neil inimestel on võimalik tellida vedu tihedamaks,” ütles Pärnu linna keskkonna ja heakorra spetsialist Evelin Linkolm.
Saarevanema sõnul aga veebi kaudu lisatellimust tegema minnes piirkonnale sagedasemat vedu ei pakuta.
“Tegelikult on ikkagi on ka lisaveod Manija saarele võimalikud. Me peame muidugi aru saama, et lisaveod võivad kujuneda ka rahaliselt kallimaks,” ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo.
Realo sõnul on jäätmekorraldus omavalitsuse vastutus ja Pärnu linnal tuleb see korraldada saare elanike vajadustele vastavalt. Samas tuleb arvestada saare elu eripäraga.
“Tuleb mõelda sellele, et kuidas teha seda selliselt, et veod ei oleks sagedased, mis tõstavad selle hinda, aga samal ajal inimestel ei ole ka ebamugav nende jäätmetega seal koos eksisteerida,” ütles Realo.
Avalikke klaasi ja pakendikonteinereid on linn proovinud saarele saada, kuid tulutult.
“Taaskasutusorganisatsioonid ei ole andnud meile sellist koostööd, et nemad saaksid selle sinna paigaldada,” ütles Linkolm.
Linn loodab olukorda parandada aasta pärast, kui algab uus jäätmeveo hankeperiood.