Eesti jalgpallikoondisel on oktoobris seljataga kaks muserdavat mängu A- Le Coq Arenal, kui Itaaliale jäädi alla 1:3 ning Moldovaga lepiti 1:1 viiki.
Endine jalgpallikoondislane ja praegune Paide Linnameeskonna abitreener Tarmo Kink, kes omal ajal kuulus meeskonda, kes kaotas Tarmo Rüütli juhendamisel Lillekülas Itaaliale 1:2, tõdes Betsafe´i taskuhäälingus, et tasemevahe Eesti ja Itaalia vahel oli ilmne.
„Itaalia vastu võid sa minna ka 8-1-1 formatsiooniga, suures pildis pole vahet,“ sõnas ta. „Päeva lõpuks peame me aru saama, et meil on hetkel raske, kuna me ei mängi veel nii okeides klubides. Nende vastu, kes mängivad Serie A-s ja Meistrite liigas, on meil raske midagi vastu panna. Kuigi kunagi omal ajal olid samasugused mängud ja oli lootus olemas. Aga praegu, sorri, vaatan seda mängu ja mul ei teki seda momentumit. Võib-olla teistel tekib, aga ma vaatan ja mul ei teki.“
Itaalialt saadud kaotusest suuremaks murekohaks peab Kink fakti, et Eesti ei suuda isegi Moldova ja Andorra vastu võitu koju jätta. „Me pidanuks olema Moldova vastu erksamad, nagu ka Andorra kodumängus. Samas ma ei taha öelda, et me peaksime Moldovast üle sõitma. Kindlasti mitte, Moldova vennad mängivad samuti täitsa okeides klubides. See pole nali. Peame aru saama, et igal pool Euroopas mängitakse tänapäeval jalgpalli,“ avaldas ta.
Kink jõudis mõttearenduse lõpuks järelduseni, et eelmise kümnendi Tarmo Rüütli koondisesse kuulusid lihtsalt individuaalselt paremad mängijad kui praegusesse Jürgen Henni meeskonda.
„Ma ei saa öelda, et me tegime omal ajal koondisega imet, ei teinud. Meil oli lihtsalt väga hea sümbioos ja me saime omavahel hästi läbi. Arvan, et me olime lihtsalt individuaalselt paremad mängijad. Sorri, loodan, et ma ei tee kellelegi liiga,“ lisas ta.
Toomas Vara arvates võib Kingi väide paika pidada „See võib vabalt tõsi olla. Kui sa tead, et su tehnika ja individuaalne kvaliteet on vastasega võrreldes okei, siis see loob enesekindluse, mis lubab võtta mängijaid üks ühele ette. Oleme näinud ka hullemaid aegu, aga puhtalt mängupildi mõttes sooviksime näha, et kui pall läheb äärepoolikule või ääreründajale, siis kohe hakkab midagi juhtuma. Oleme seda näinud televiisorist tippmeeskondade esituses, aga meie oleme liialt ettevaatlikud. Oleks siis veel, et me läheme kaitses mängima. Kui palju pealelööke me endale teha laseme? Uskumatu, mitte kuskilt ei klapi. Kõik asjad on risti,“ analüüsis Vara.
Kink vastas: „Gert (Kams) võib rääkida, ta on olnud ka äärepoolik. Aga kui sul on koondises halvem periood, mida on olnud ka meil koondises, siis sa saadki äärel selle palli, inimesed tribüünil ei saa aru, et sinu pulss on 180. Esimene asi sellises olukorras on, et sa ei võta vastast mitte üks ühele ette, vaid pigem säilitad palli ja annad meeskonnale võimaluse hingata. Miks mul oli alati parem klubi eest mängida? Ma teadsin, et saan 10 korda esimesel poolajal ja 10 korda teisel poolajal palli. Ja siis sa võidki teha üks-ühele. Aga kui sa hakkad koondise eest laktaadis tuhnima ja sul on (Riccardo) Calafiori vastas, oled sa puhas magus sai. Aitäh.“
Möödunud suvel Eesti jalgpallikoondise juhtimise üle võtnud Henn on nüüdseks ametis olnud poolteist aastat, mille jooksul on võidetud neli kohtumist, sealhulgas kaks punktimängu Aserbaidžaani ja Moldova vastu. Küsimusele, kas koondis on Henni ajastul teinud sammu edasi, oli Kingi vastus konkreetne.
„Me peame olema ausad, onju? Paneme ennast seisu, et peatreener oleks endiselt Thomas Häberli. Suure tõenäosusega ütleksime praegu, et tahame vahetust. Oleks vale öelda, et me oleme julmalt sammu edasi teinud. Me ei saa valetada, saate kuulajad ei neelaks seda samuti alla. Ei saa päris öelda, et seisaksime koha peal, aga mingit meeletut sammu me edasi teinud pole,“ sõnas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (5)