Merko Ehituse kontserni aruande kohaselt oli nende käive mullu 310,94 miljonit eurot ehk märgatavalt vähem kui 2024. aastal, mil käive ulatus üle 539 miljoni euro. Puhaskasum, mis oli toona 65,59 miljonit eurot, langes mullu 39,92 miljoni euroni.
Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov märkis aruandes, et mullu oli järjekordne segasevõitu aasta ning see on jätnud jälje ka ettevõtte töömahule. Kui aasta eest loodeti, et olukord selgineb, siis tegelikkuses on maailmapoliitikale segadust ainult juurde keeratud ja see mõjutab ka Merko vahepealset töömahtu.
“2024. aastal ja 2025. aasta esimese pooles oli meie lepingute sõlmimise tempo madalam, ent 2025. aasta teine pool oli juba selgelt parem ning pingutused ettevalmistuses viisid uute suuremate lepinguteni,” tõdes Volkov.
Selle aasta esimese kvartali müügitulu oli Merkol 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot ning seda pidas ettevõte ootuspäraseks. Erasektor on jätkuvalt oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked.
Kinnisvaraarenduses annab Merko hinnangul tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitas kontsern väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu anti tänavu esimeses kvartalis märkimisväärselt vähem kortereid üle.
Viimase aasta-pooleteise jooksul on aga nõudlus uute korterite järele märgatavalt elavnenud ja võimaldanud alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Merko tõi välja, et selle aasta jooksul valmib neil üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40 protsendi.
Töötajaid oli Merkol aasta lõpu seisuga 613.
Arco Vara ootab aasta lõpust märgatavat käibekasvu
Arco Vara grupi mullune käive kasvas 7,685 miljoni euroni, ületades eelnenud aastat 208 000 euroga. Käibest suurema osa moodustas enda kinnisvara müük ning 489 000 eurot tuli teenuste müügist. Aasta lõpetati siiski 479 000 euro suuruse kahjumiga.
“Esimesed kolm kvartalit olid ettevõtte jaoks väikese kasumiga, kuid neljanda kvartali oodatust väiksem müügimaht, mida mõjutas ka piiratud vabade ühikute arv, viis aasta kokkuvõttes kahjumisse,” selgitas aruandeperioodil Arco Vara tegevjuht olnud Kristina Mustonen.
Arco Vara tõi välja, et müüs aasta jooksul 48 uut korterit, samas kui 2024. aastal müüdi 30 korterit ning kolm äripinda. Grupi varade maht kahekordistus aastaga, põhjuseks uute arendusprojektide nagu Lutheri kvartali ja Spordi tänava arendusprojekti soetamine.
Selle aasta kahes esimeses kvartalis tegi Arco Vara viimaste aastate ühe tugevaima uute kodude eelmüügi tulemuse. Ettevõte müüs teise kvartali jooksul 19 uut kodu ning esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot. Siiski jäädi ka poolaasta kokkuvõttes kahjumisse ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Arco Vara juht Rait Riim ütles, et see peegeldab kinnisvaraarenduse ärimudeli tsüklilisust.
“Arco Vara arendusportfell on jõudnud etappi, kus suurem osa projektidest on aktiivses ettevalmistus- või ehitusfaasis. Selles faasis kajastuvad kulud jooksvalt, samas kui müügitulu ja kasum realiseeruvad valdavalt projektide valmimisel ning kodude üleandmisel,” sõnas Riim.
Kuna kahes Arco Vara elamuarenduses on praegu käimas aktiivne ehitustöö ja need valmivad aasta viimases kvartalis, prognoosib Riim, et aasta lõpus on ees märgatav käibekasv ja kasumi paranemine.
Arco Vara grupis oli töötajaid aasta lõpu seisuga 15, aastaga lisandus neid kaks. Tööjõukulu oli 1,431 miljonit eurot, aasta varem aga 1,465 miljonit eurot.
Mitmetes Euroopa riikides tegutseva Bonava Eesti haru hinnangul olid nad mullu Tallinnas ja Harjumaal üks enim kodusid müünud kinnisvaraarendajaid: aasta jooksul sõlmiti 120 korteri müügilepingut.
Samas langes Bonava Eesti käive mullu 20 protsendi võrra: 2024. aastal oli see ligi 20 miljonit eurot, eelmisel aastal aga 16 miljonit eurot. Aasta lõpetati 1,471 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga ning aasta varem oli kahjuminumbriks 1,264 miljonit eurot.
Töötajaid oli Bonavas keskmiselt 44 ja tööjõukulud olid mullu ligi 3,212 miljonit eurot.
Tulemused kõiguvad sõltuvalt arenduste valmimise ajast
Livenil, mis arendab kinnisvara lisaks Tallinnale ka Berliinis, õnnestus eelmisel aastal oma käivet 49,3 miljoni euroni kasvatada ning puhaskasum oli neil 5,4 miljonit eurot. Ka selle aasta kaht esimest kvartalit hindab Liven positiivselt.
“Müük püsis ka teises kvartalis tugev ning meie ettemüügiportfell kasvas märkimisväärselt,” ütles Liveni tegevjuht Andero Laur.
Viimase 12 kuu jooksul on Liven sõlminud üle 230 uue müügilepingu, mis on ettevõtte ajaloo kõrgeim tulemus. Samas ei valminud teise kvartali jooksul Livenil ühtegi uut hoonet ning klientidele anti üle vaid 12 varem valminud kodu, mistõttu kujunes kvartali müügituluks 4,5 miljonit eurot, võrreldes 7,4 miljoni euroga aasta varem, mil anti üle 35 kodu.
Esimese poolaasta kokkuvõttes oli Liveni käive 11,4 miljonit eurot, kuid puhaskahjum oli 200 000 eurot. Teise kvartali puhaskahjum oli 600 000 eurot.
Ettevõte tõi kahjumi põhjuseks vähese üleandmiste arvu. Tulemust mõjutasid ka IPO-ga seotud ühekordsed kulud ning dividendide väljamakse, millega kaasnes 400 00 eurot tulumaksukulu.
“Liveni tulemused sõltuvad kvartalite lõikes suuresti hoonete valmimise ja kodude üleandmise ajast. Teise kvartali tagasihoidlik finantstulemus oli seetõttu ootuspärane ega muuda meie väljavaadet kogu aastale,” ütles Liveni tegevjuht Andero Laur.
Tänavu loodab Liven käibe ja puhaskasumi kasvu, sest enamik ehituste valmimisi ja kodude üleandmisi on kavas selle aasta viimases kvartalis.
Ostjad ei taha kiirustada
Reterra Estate’i jaoks, mille arendusprojektid on Tallinnas, Tartus ja Riias, oli möödunud aasta kasumlik. 21,6 miljoni euro suuruse käibe juures jäi ettevõte 2,58 miljoni euroga kasumisse. Aasta varem oli kasum 9,47 miljonit ja käive 17 miljonit eurot.
Ettevõtte hinnangul näitas kinnisvaraturg mullu pärast mitut aastat taas elavnemise märke: tehinguaktiivsus kasvas ja hinnatase stabiliseerus.
“Turul on tunda mõõdukat optimismi. Ostjate huvi on taastumas, kuid
otsuseid tehakse jätkuvalt ettevaatlikult ja vastavalt finantsvõimekusele,” tõdes keskmiselt 14 töötajaga ettevõte aastaaruandes.
Töötasudele kulus neil aasta jooksul 994 000 eurot.
Kaamos Kinnisvara konsolideeritud käive oli mullu ligi 66,782 miljonit, millest 50 miljonit tuli Eestist ja ülejäänu Lätist. Käive kasvas võrreldes 2024. aasta müügituluga õige pisut – toona oli see 66,128 miljonit eurot.
Puhaskasum oli kontsernil 9,26 miljonit eurot. Tööjõule kulus neli miljonit eurot ja keskmine töötajate arv oli 67.
Kaamos Kinnisvara hinnangul oli uute korterite turg mullu tunduvalt aktiivsem kui aasta varem, sest eelmisel aastal müüs ettevõte ligi kaks korda rohkem kortereid. Kokku leidis omaniku 183 korterit Riias ja Tallinnas.
Endover hindas möödunud aasta majandustulemust seatud eesmärgile vastavaks. Ettevõtte konsolideeritud käive oli ligi 14,329 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aastaga see langes, olles toona 16,324 miljonit eurot.
Endoveri kasum oli mullu veidi üle üheksa miljoni euro. Aasta varem teenis Endover 2,412 miljonit eurot kasumit. 25 töötajaga ettevõtte tööjõukulud olid 1,970 miljonit eurot.
Kinnisvara vahendamisega tegelev Domus Kinnisvara tõi oma aastaaruandes välja, et elukondlik kinnisvaraturg on taastumisfaasis ning ehkki elavnemine on aeglane, on seda selgelt märgata. Ostjate käitumine oli mullu jätkuvalt ettevaatlik ning otsustamisega ei kiirustatud.
Domus Kinnisvara märkis, et keskmine tehinguhind muutus aasta jooksul vaid vähesel määral, liikudes pigem stabiilses kuni mõõdukas kasvus. Ometi jätkus turul ostjate seas ootus hindade langemiseks, sest kodumajapidamiste kindlustunne oli jätkuvalt madal ja selle taustal oli suhteliselt vähe neid, kes suutsid ja tahtsid teha kinnisvaratehinguid.