Eesti Jahimeeste Seltsi avaldatud videol liigub pruunkaru rahulikult mööda puutüve alla, toetudes tugevatele käppadele ja küünistele. Kuigi karu seostatakse enamasti võimsa maapinnal liikuva metsloomaga, on ta tegelikult üllatavalt osav ronija.
Puu otsa ei ronita niisama
Kõige osavamad ronijad on karupojad. Puu pakub neile turvalist pelgupaika, kui läheduses on oht või ema tunnetab, et pesakond peab ettevaatlik olema. Mõne hetkega võivad pojad mööda tüve üles kaduda, samal ajal kui emakaru jääb maapinnale ümbrust jälgima.
Ronimisest ei ütle siiski ära ka vanemad karud. Puu otsa minnakse toitu otsima – näiteks linnupesi või mett –, ümbrust paremini vaatlema või lihtsalt liikuma ja mängima. Nooremate karude jaoks aitab ronimine arendada tasakaalu, koordinatsiooni ja lihaseid.
Kuigi täiskasvanud pruunkaru võib kaaluda mitusada kilogrammi, võimaldavad tugevad küünised ja võimsad esikäpad tal puukoorde kindlalt haakuda. Seetõttu ei ole puu otsast laskumine kohmakas, vaid rahulik ja kontrollitud liikumine – täpselt nagu Eesti Jahimeeste Seltsi avaldatud videost näha võib.
Kas inimene võiks karu eest puu otsa peitu ronida?
Esmapilgul võib tunduda, et puu otsa ronimine oleks karuga kohtudes hea mõte, kuid tegelikult ei soovita eksperdid sellele lootma jääda. Eriti noored karud ronivad puudel väga osavalt ning võivad inimesele järgneda.
Kui metsas karuga kokku puutuda, tasub jääda rahulikuks, mitte joosta ega loomale läheneda. Samuti soovitatakse metsas liikudes teha mõõdukalt häält, et loom saaks inimese tulekust aegsasti teada, ning hoida koer rihma otsas.
Viimastel aastatel on Eesti Jahimeeste Seltsi ja rajakaamerate videotesse jäänud karusid üha sagedamini. Alles hiljuti filmiti Harjumaal Vanamõisa külas kolme karupoega, kes tulid taluhoovi uudistama. Keskkonnaagentuuri andmetel elab Eestis praegu vähemalt 1100 pruunkaru ehk ligi kaks korda rohkem kui paarkümmend aastat tagasi. Suurem arvukus tähendab paratamatult ka seda, et inimesed märkavad neid looduses ja vahel isegi asulate läheduses senisest sagedamini.
Seekordne video tuletab meelde, et pruunkaru pole ainult Eesti metsade suurim kiskja, vaid ka osav ronija. Vaatepilt, mis inimesele võib tunduda haruldane, on karu jaoks lihtsalt üks osa tema loomulikust käitumisest metsas.