DigiPRO uuris Startup Estonialt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS), millised turud on Eesti ettevõtete jaoks täna kõige atraktiivsemad ning miks.
Euroopa on endiselt esikohal, kuid mitte enam ainult Soome ja Rootsi
Kui idumaailmast jääb sageli mulje, et kõik sihivad Silicon Valleyt või Aasiat, siis Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi sõnul on tegelikkus märksa konservatiivsem, kus suuri muutusi pole tekkinud. „Euroopa turgude osakaal ja tähtsus on pigem kasvanud, Lähis-Ida mõnevõrra kahanenud.“
Kuigi USA on tema sõnul endiselt Eesti iduettevõtete jaoks üks olulisemaid sihtturge, võib esikohal olla hoopis Euroopa. „USA on vaieldamatult oluline turg Eesti iduettevõtete jaoks, kuigi geopoliitiline ebastabiilsus on mõjutanud sealgi tegutsemist. Esikohal võivad hoopiski olla Euroopa turud.“
Sarnast pilti näeb ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koja peadirektori Mait Paltsi sõnul on Soome, Rootsi, Saksamaa ja Balti riigid endiselt Eesti ekspordi vundament.
„Jah, kuid pigem soovitakse olemasolevatele turgudele uusi lisada, mitte senistest loobuda. Lähiturud on Eesti ettevõtetele jätkuvalt kõige lihtsamini ligipääsetavad ning ettevõtete jaoks olulised.“
Paltsi sõnul on eksportturgude laienemise taga mitu põhjust. Põhjamaade aeglasem majanduskasv, ehitusturu madalseis ning Rootsi ja Norra kroonide nõrgenemine on mõjutanud mitut Eesti eksportivat tööstussektorit. Samal ajal on Venemaa turu kadumine sundinud paljusid ettevõtteid oma ekspordistrateegia täielikult ümber mõtlema.
Ka EIS näeb, et Eesti ettevõtete ekspordikaart on muutumas. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on enim kasvanud eksport Saksamaale, Ühendkuningriiki, Poolasse, Prantsusmaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Ühendkuningriiki kasvas eksport aastatel 2023–2025 ligikaudu 1,1 miljardilt eurolt 1,3 miljardi euroni.
Samas on muutunud ka Euroopa-sisene fookus. Kui varem räägiti peamiselt Põhjamaadest, siis nüüd nähakse üha rohkem võimalusi Saksamaal, Poolas ja Ühendkuningriigis.
Eesti ei ekspordi enam ainult kaupu
Üks olulisemaid muutusi puudutab aga hoopis ekspordi sisu. EIS toob välja, et teenuste eksport on viimastel aastatel kasvanud ka siis, kui kaupade eksport on olnud languses. USA ja Ühendkuningriigi puhul moodustavad teenused juba ligikaudu kaks kolmandikku Eesti ekspordist, kaupade osakaal jääb umbes kolmandiku juurde.
See peegeldab Eesti ettevõtete liikumist kõrgema lisandväärtusega tegevuste poole – tarkvara, IT-teenused, küberturve ja muud digilahendused muutuvad järjest olulisemaks ekspordiartikliks. Sama trendi kinnitab ka Statistikaamet, mille andmetel kasvas teenuste eksport 2025. aastal ligi 11% ning ulatus ligi 14 miljardi euroni.
Lõuna-Korea on üks suurimaid tõusjaid
Kui otsida üht turgu, mis kõigi ekspertide vastustes korduvalt esile kerkis, siis on selleks Lõuna-Korea. EIS-i hinnangul on Eesti eksport sinna viimastel aastatel kasvanud enam kui 50%.
Edu pole saatnud ainult tehnoloogiaettevõtteid. Ka Eesti toidu- ja joogitootjad on seal märkimisväärselt kanda kinnitanud. Kui 2022. aastal ulatus Eesti toiduekspordi maht Lõuna-Koreasse 2,5 miljoni euroni, siis 2025. aastaks oli see kasvanud juba 7,1 miljoni euroni.
Seal müüvad oma tooteid näiteks Põhjala, Balsnack, MySnack, Artisan Honey ja YOOK. Ka puidusektor on Koreas edu saavutanud. Harmet on tugevdanud koostööd Samsung C&T-ga ning Eesti moodulehituse lahendused on jõudnud Korea turule.
Kui veel mõni aasta tagasi räägiti Indiast peamiselt kui tohutu potentsiaaliga turust, siis nüüd võib rääkida juba konkreetsetest edulugudest.
Startup Estonia toob näiteks haridustehnoloogia ettevõtte ALPA Kids, mille rakendus on jõudnud enam kui miljoni India lapseni.
EIS lisab, et India turule on sisenenud taimsete toodete valmistaja Bon Vegan ning kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir, mis sõlmis koostöömemorandumi India ettevõttega MKU Limited. Samuti kasvatab seal tegevust küberturbeettevõte CybExer Technologies.
Samuti avas Veriff eelmine aasta kontori Sao Paulos Brasiilias, Threod Systemsil ja Frankenburgil on ette näidata Saudi Araabias koostöökokkuleppeid.
Aga kas Soome on siis muutunud keeruliseks?
Hoolimata sellest, et uued turud koguvad populaarsust, ei tähenda see, et Soome oleks Eesti ettevõtete jaoks atraktiivsuse kaotanud. Pigem vastupidi.
EIS märgib, et Soome tundub geograafilise läheduse tõttu sageli loomuliku esimese ekspordituruna, kuid tegemist on väga küpse ja konkurentsitiheda turuga. Seal ei piisa heast tootest. Edu saavutamiseks tuleb investeerida kohalikesse kontaktidesse, partnerlussuhetesse ja usalduse loomisse.
Startup Estonia lisab, et Soomet ei saa pidada Eesti idufirmade jaoks „keeruliseks“ turuks, olgugi et Bolt üritas sinna laieneda mitmeid kordi. Fakt on see, et tänaseks nad seal tegutsevad ja oma panuse annavad ka Veriff, Skeleton Technologies ja Starship Technologies.
„Pigem võib siin esile tuua asjaolu, et Eesti iduettevõtted sihivad esmajoones suuremaid ja kaugemaid turge,“ mägib Startup Estonia juht.
Uuele turule ei pääse ainult hea tootega
Kõigi kolme organisatsiooni vastustest joonistub välja üks ühine järeldus: suurimaks takistuseks pole enamasti mitte toode, vaid usaldus.
Startup Estonia nimetab peamiste probleemidena regulatiivseid erinevusi, toote ja turu sobivuse tõestamist ning pikka müügitsüklit.
Kaubandus-Tööstuskoda lisab siia kontaktide puudumise, tehnilised nõuded, kultuurilised erinevused ja vajaduse olla kohapeal füüsiliselt kohal. „Üksnes e-kirjade ja videokohtumiste abil on väga raske luua pikaajalisi ja usalduslikke ärisuhteid,“ rõhutab Palts.
Tema sõnul ei ole olemas turgu, kus Eesti ettevõtteid avasüli oodataks. „Ei ole sellist riiki veel keegi kohanud, kus oldaks valmis kõik meie pakutav kohe ära ostma,“ märgib ta.
Kuhu tasub järgmise viie aasta jooksul vaadata?
Nii joonistubki vastustest välja, et kõige kindlam panus on jätkuvalt Euroopa – eriti Saksamaa, Ühendkuningriik ja Poola. Need pakuvad suurt turgu ning on Eesti ettevõtetele logistiliselt ja regulatiivselt tuttavad.
Teiseks jääb oluliseks USA, kus nähakse jätkuvalt maailma suurimat kapitali- ja kliendibaasi, eriti tehnoloogiaettevõtete jaoks.
Kolmanda kasvusuunana kerkib esile Aasia. Lõuna-Korea, Jaapan ja India ei ole enam ainult tulevikuturud, vaid kohad, kus Eesti ettevõtted on juba loonud esimesed tugevad partnerlussuhted ning kasvatavad eksporti. Samas rõhutavad kõik küsitletud, et üht universaalset sihtturgu ei ole olemas.
Edu ei sõltu sellest, kui atraktiivne mõni riik üldiselt tundub, vaid sellest, kas ettevõtte toode või teenus lahendab sealsete klientide tegeliku probleemi. Just see määrab lõpuks ära, kas Eesti ettevõtte järgmine edulugu sünnib Helsingis, Soulis või hoopis Mumbais.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada