Uberi algatus lasta juhtidel vabal ajal tehisintellekti õpetada võib analüütikute hinnangul süvendada tööde killustumist, kus inimesed treenivad ise süsteeme, mis muudavad nende endi oskused tulevikus tarbetuks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Jagamismajanduse keskne idee on üpris vana. Alakasutatud ressurss, olgu tööriistad, ruumid või inimesed, leidsid kokkuleppe alusel jagamist alates varajasest põllupidamisest. Sama idee tunneb ära ka raamatukogudes. Raamatute jagamise traditsioon on samuti sajandite pikkune. Pragmaatilised šveitslased asutasid autode leviku algusaastatel autojagamisühistud. Idee hakkas taas elustuma 1980. aastate Saksamaal.
Sajandivahetuse paiku testiti ja arendati mitmeid uusi ideid. Seda peamiselt tänu arvutite ja interneti leviku loodud uuele potentsiaalile. Kõige edukam on kindlasti 1995. aastal loodud üleliigsete asjade kauplemiskeskkond eBay. Oli ka palju ebaõnnestumisi. Naiivset innustust kainestas internetiäri mulli lõhkemine.
Järgmine tõeline edulugu sündis 2008. aastal, kui kolm julget arendajat tõid turule digitaalse platvormi, millega sai leida endale ööbimiskoha. Airbnb kasvas peagi maailma suurimaks majutusettevõtteks. Aasta hiljem sündis sarnane teenus autojuhi leidmiseks. Aastal 2009 asutatud Uber muutis kasutuseta seisvad autod taksodeks, meelitades miljardite väärtuses alarahastatud varasid uude väärtusahelasse.
Alakasutatud ressursse on rohkemgi, kui vaid osatakse märgata. Näiteks needsamad juhid, kes sõitude vahelisel ajal sirvivad sotsiaalmeediat või tõmbavad suitsu. Nad võiksid teha midagi kasulikku ja teenida lisatulu. Uber testibki ideed uues katseprogrammis. Idee pole uus. Eeskuju pärineb inimestele erinevaid tööampse vahendavast Amazon Mechanical Turk programmist. Uber pakub juhtidele tehisintellekti õpetamise tööd.
Näiteks märgistavad juhid TI õpetamiseks kasutatavaid fotosid või salvestavad lihtsalt omavahelist vestlust, et õpetada arvutile teatud aktsente või täidavad muid lühikesi ülesandeid. Esimene katse tehti Indias. Juht saab esmalt teada pakutava ülesande hinna. Nõustumisel avaneb tüüpiliselt mõneminutiline ülesanne. Tööampsud ei sega vajadusel kiiresti kliendi kutsele reageerimast.
Esmapilgul tundub, et kõik võidavad. Juhid muudavad surnud aja kasulikuks, TI-ettevõtted saavad mudelite arendamiseks inimestest õpetajate abi ja Uber arendab oma ärimudeli ökosüsteemi.
Või siis mitte – antropoloog David Graeber avaldas 2018. aastal huvitava pealkirjaga raamatu “Bullshit Jobs”. Vahest piisab isegi pealkirja lugemisest. Autori hinnangul on kuni 40 protsenti tänapäevasest töödest mõttetud ja need on olemas vaid selleks, et hoida inimesi hõivatuna. Tegemist pole vähestele valitutele loodud sotsiaalabiga, vaid ennast taastootva ebavajalikest töödest koosneva kompleksse süsteemiga.
Graeberi uuringutest ilmnes, et paljudes valdkondades tegutsevad inimesed tunnistasid ka ise oma pea olematut panust ühiskonda. Nende rollid eksisteerivad tänu ettevõtete hierarhiatele ja majanduslikule inertsile. Selles valguses võib Uberi samm kajastada hiilivat suundumust, milles inimeste jõudeaeg suunatakse puhkuse või loovuse asemel killustatud ja vähest oskusteavet nõudvate ülesannete täitmisele. Omas naiivsuses teenindatakse TI-d, et see automatiseeriks inimeste võimetele vastavat sisukamat tööd.
Suundumusele osutavad mitmed tähelepanekud. Eelmise aasta Nobeli preemia majanduses pälvinud Daron Acemoglu osutas 2024. aasta uuringus USA näitel, et automatiseerimise tõttu on alates 1980. aastast asendatud 20–30 protsenti kõrghariduseta töötajate ülesannetest. Seejärel stagneerusid palgad ja kadus suur hulk rutiinset tööd.
Alles jäi nn administratiivne, s.o mittetootlik töö, mida pole õnnestunud tehniliste vahenditega asendada. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2024. aasta aruandest selgub, et 11,1 protsenti maailma tööjõust ehk 435 miljon inimest on võimaluste puudumise tõttu tööturu jaoks kasutud. Neile lisaks on mitteametlikus tööhõives madala kvalifikatsiooniga ja ebakindlates ametikohtades üle kahe miljardi ehk 58 protsenti töötajatest.
Arenevatel turgudel, kus rahvastiku kasv ületab töökohtade loomist, on mitteametliku töösuhte osaks 50–90 protsenti. ILO hoiatab struktuurse tasakaalustamatuse eest, kui oskused ei vasta nõudlusele ja loodavad uued töökohad ei paku inimese võimete kohast piisavat koomust ega väärikust.
Uberi juhtide töö sarnaneb ebamugavalt Graeberi raamatus edastatule. Oleme märkamatult normaliseerimas killukesteks kaubastatud ja eesmärgist eraldatud inimtööd. Pole raske ette kujutada maailma, kus mitte ainult autojuhid, vaid ka kontoritöötajad, kassiirid ja liikluspolitseinikud sisustavad vaikuseaega TI-d treenivate mikrotöödega. See võiks nad lõpuks asendada või vabastada?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.