Eelmise aasta aprillis eemaldati Taliban Venemaa terroriorganisatsioonide nimekirjast ning vaid kaks kuud hiljem sai Venemaast esimene ja seni ainus riik, mis on rühmituse võimu Afganistanis ametlikult tunnustanud.
Väljastpoolt vaadates võib Venemaa ja Talibani liit tunduda kummaline. Aastatepikkusest sõjast kurnatud Afganistani majandus on raskes olukorras, naiste õiguste jalge alla tallamise tõttu kehtivad režiimile karmid rahvusvahelised sanktsioonid ning kahe riigi kaubavahetus on tagasihoidlik.
Mida Moskva siis Kabulilt ootab?
Afganistan pakub Venemaale haruldast võimalust oma välismõju laiendada. Taliban omakorda vajab rahvusvahelist tunnustust ja julgeolekukoostööd – Moskva saab pakkuda neile mõlemat.
Pärast täiemahulise Ukrainas sõja alustamist on Venemaa võimalused välismaal mõju avaldada suures osas kokku kuivanud. Bašar al-Assadi kukutamine Süürias, Nicolás Maduro tabamine USA vägede poolt Venezuelas ning Armeenia kaugenemine Moskva orbiidist on andnud Venemaa geopoliitilistele ambitsioonidele rasked hoobid.
Koostöö Afganistaniga annab Moskvale võimaluse oma rahvusvahelist kohalolekut vähemalt osaliselt taastada.
Pärast Ühendriikide vägede lahkumist 2021. aastal on Moskva püüdnud täita läänest jäänud tühimikku ja tõusta Kabuli peamiseks julgeolekupartneriks. Tegelikult loodi sidemeid juba ammu enne Talibani võimule naasmist – muu hulgas Venemaa sõjaväeluure (GRU) rahastuse abil.
Maikuus sõlmitud kokkulepe peegeldab ilmekalt Venemaa välispoliitilisi kitsaskohti. Ukrainas peetav sõda kurnab ressursse, mistõttu otsib Moskva viise oma mõju kasvatamiseks võimalikult väikese kuluga. Relvastuse remontimise leping ei nõua suuri tarneahelaid ega vägede kohaleviimist, kuid loob institutsionaalsed sidemed Kabuliga.
„See võimaldab Moskval kindlustada pikaajalise kohaloleku Afganistani julgeolekusektoris ilma suurte rahaliste investeeringuteta,“ selgitas uuringukeskuse Special Eurasia OSINT-üksuse juht Giuliano Bifolchi.
Lisaks ühendab mõlemat režiimi väärtuspõhise diplomaatia põlgamine: erinevalt Washingtonist ei nõua Moskva Kabulilt liberaalseid reforme ega inimõiguste tagamist.
Venemaa ja Afganistani koostöö ei piirdu vaid sõjalise mõõtmega, ehkki kahepoolne kaubavahetus on tagasihoidlik – Venemaa ametlikel andmetel on selle väärtus umbes 500 miljonit dollarit aastas. Umbes kümnendik sellest liigub läbi Tatarstani vabariigi, millest on saanud Moskva peamine regionaalne Kabuliga suhtlemise kanal.
Venemaa on oskuslikult kasutanud kontakte Põhja-Afganistanis elavate tatari kogukondadega. Tatarstan tarnib Afganistani KAMAZ-i veokeid, naftakeemiatooted ja halal-toitu ning hooldab kultuurisidemeid Kabulis asuva Afganistani tatarlaste muuseumi ja põhjaprovintside keeleõppeprogrammide kaudu. Talibani esindajad on 2023. aastast osalenud Kaasani foorumil, kus tänavu arutati juba kaubandus- ja investeerimisprojekte.
„Tatarstanist on kujunenud Venemaa ja Afganistani jaoks tõhus koostöökanal,“ märkis Kesk-Aasia uuringutele spetsialiseerunud mõttekoja Nightingale Int. kaasasutaja Eldaniz Gusseinov. Ta lisas, et kaubaveoettevõtjate sõnul on kaupade liigutamine Talibani võimu all muutunud asjaajamise poolest lihtsamaks.
Siiski on suured taristuprojektid, näiteks Usbekistani, Afganistani ja Pakistani ühendav Trans-Afganistani raudtee, tegelikkusest veel kaugel. Takistuseks on praegune konflikt Pakistaniga ja riigi ülisuur miinireostus.
Gusseinovi sõnul näeb Moskva Tatarstani eelkõige kui mugavat sisenemispunkti. See sobitub Venemaa üldise taktikaga kasvatada mõju seal, kus vastupanu on kõige väiksem. Ent Moskva ambitsioonid ei piirdu majandusega – suhete tihendamist õigustatakse ametlikult ka „terrorismivastase võitlusega“, kuigi tegelikkus on keerulisem.
Terrorismivastase võitluse kulissid
Venemaa välisministeerium õigustab Talibani tunnustamist eelkõige vajadusega võidelda Islamiriigi kohaliku haruga (Wilayat Khorasan ehk IS-K), mis tegutseb Afganistanis, Pakistanis, Iraanis ja Kesk-Aasias. Moskva algatas Kabuliga julgeolekukoostööks kõnelused pärast seda, kui rühmitus tunnistas 2024. aastal Moskva Crocus City Hallis toime pandud ja 151 inimelu nõudnud terrorirünnaku korraldamist.
Taliban on haarangute, vahistamiste ja atentaatidega suutnud Khorasani haru nõrgestada. Kuid juba maikuus kuulutas Kabul rühmituse Afganistanis täielikult hävitatuks, eitades selle jätkuvat tegevust riigis ning süüdistades võitlejate varjamises hoopis Pakistani. Selline eitamine teeb planeeritud ühisoperatsioonid äärmiselt keeruliseks.
Samuti seavad Talibani võimetele piirid teadmiste ja tehnika puudujäägid. „Talibanil puuduvad eelmise valitsuse tehnilised vahendid: jälgimissüsteemid, lääne luureandmed ja nüüdisaegsed analüüsivahendid,“ selgitas Bifolchi. „Nad peavad toetuma peamiselt kohapealsetele informaatoritele.“
Lisaks pole Taliban piiranud teiste äärmusrühmituste tegevust. Kabul pole takistanud al-Qaeda ega Tehreek-e-Taliban Pakistani (TTP) kohalolekut, mis on tekitanud teravaid pingeid suhetes Pakistaniga. Venemaale polegi aga võitluse faktilised tulemused esmatähtsad – julgeolekukoostöö on ennekõike ettekääne Afganistani jõustruktuuridesse imbumiseks.
Haarde laiendamine Kesk-Aasias
Kabuliga sidemete loomine on Moskvale eelkõige hoob oma positsioonide tugevdamiseks Kesk-Aasias. Venemaa 2023. aasta välispoliitika kontseptsioonis on koostöö Afganistaniga seatud strateegiliseks prioriteediks. Eesmärk on lülitada riik nn Euraasia ruumi ja stabiliseerida piirkond, mida Moskva peab oma vahetuks mõjualaks. Nii Khorasani haru rünnakud, piiriülesed kokkupõrked kui ka uimastikaubandus destabiliseerivad jätkuvalt Afganistani põhjanaabreid, ning Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (CSTO) pole suutnud sellele lahendusi pakkuda.
CSTO on piiripingeid korduvalt arutanud ja möönnud, et kontaktid Kabuliga pole julgeolekut märgatavalt parandanud. Giuliano Bifolchi sõnul ei tohiks Venemaa ja Afganistani suhteid vaadelda eraldiseisvalt, vaid laiema geopoliitilise malemängu osana. Moskva eesmärk on säilitada Kesk-Aasia peamise julgeoleku tagaja roll ning siluda teravusi Afganistani piiridel Tadžikistani ja Pakistaniga, kes suhtuvad Talibani vaenulikult.
Selle aasta alguses tekkis Afganistani ja Pakistani vahel avalik konflikt: Islamabad süüdistab Kabuli TTP võitlejate varjamises. Sellises olukorras kasutab Taliban Venemaaga sõlmitud lepingut heidutusvahendina. Pärast kokkuleppe allkirjastamist teatas Afganistani kaitseminister Mohammad Yaqoob: „Püüame tagada, et Pakistan ei julgeks edaspidi meie territooriumi rünnata.“
Peale julgeoleku vaatab Venemaa ka piirkonna majanduspotentsiaali. Hiinast on saanud Kesk-Aasia suurim investor ning Pekingi majanduslik laienemine eeldab piirkondlikku stabiilsust. Moskva ei ürita Hiinaga avalikult konkureerida, vaid püüab leppida täiendava rolliga. „Venemaa eesmärk pole Hiinat välja tõrjuda, vaid säilitada oma osakaal,“ märkis Bifolchi. Moskva arvestuses jääks tema hooleks julgeoleku tagamine, samal ajal kui Hiina domineerib majanduses.
Selline rollijaotus peegeldab Venemaa tegelikku võimet. „Hiina stabiilsus sõltub Kesk-Aasiast tänu kaubateedele ja majandusintegratsioonile,“ ütles Eldaniz Gusseinov. „Hiina jaoks on julgeolek võtmetähtsusega, Venemaa aga üritab piirkonnas kontrolli hoida, et säilitada mõju nii Pekingi üle kui ka piirkonnas üldiselt. Sidemed Talibaniga teenivad just seda eesmärki.“
Vastuolulisest erandist sai argipäev
Alles paar aastat tagasi oli Venemaal Talibani käsitlevate artiklite avaldamine kriminaalkorras karistatav kui terrorismi õigustamine. Nüüd saab aga karistada hoopis liikumise kritiseerimise eest. „Võimud peavad suhtlust Talibaniga üha enam välispoliitika normaalseks osaks, mitte vastuoluliseks erandiks,“ ütles Bifolchi. „Sidemete tugevnedes seisab valitsus silmitsi ülesandega sobitada praegune välispoliitiline kurss ajaloolise mälu ja avalikkuse meelsusega.“
Seni on Venemaa Talibaniga suhtlemisest saanud vähe käegakatsutavat kasu. Arvestades aga suhteliselt väikeseid rahalisi ja sõjalisi riske, peab Moskva koostööd kasulikumaks kui eemale hoidmist. Kas see arvestus end ka pikaajaliselt ära tasub, näitab aeg, kuid oma niši, kuhu vähesed teised julgeksid astuda, on Venemaa juba hõivanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)