Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) 2025. aasta Euroopa raportis märgiti, et mandril on näha suurenenud maastikupõlengute ohtu. Raporti kohaselt esineb varasemast rohkem suuri tulekahjusid ning tuleohtlik hooaeg on pikemaks veninud. WMO andmetel oli Lääne-Euroopas tänavu läbi aegade kuumim juuni.
Prantsusmaa rahandusminister Roland Lescure tõdes, et viimased maastikupõlengud mõjusid kohalikule majandusele nagu kõuekärgatus.
Lääne-Euroopat tabas viimase kuue nädala jooksul juba kolmas kuumalaine. Majandusteadlased hoiatavad järjestikuste kuumalainete eest, mis võivad pidurdada tootmist. Kuumus langetab tööviljakust, häirib tarneahelaid, pärsib turismi ning kergitab toiduhindu. Suvisest ilmast on saanud korduv makromajanduslik risk.
„See on tõeliselt suur majanduslik väljakutse,“ ütles mõttekoja Bruegel energia- ja kliimapoliitika vanemteadur Georg Zachmann CNBC-le. „Peame tõesti tegema kõik endast oleneva, et meie süsteemid kohaneksid aegsasti ning kliimamuutuste tempo pidurduks maksimaalselt, et me ei satuks olukorda, kus taoliste riskidega toimetuleku võimekus on ammendunud.“
Korralik löök SKP-le
Ilmastikuolude karmistumine sunnib Euroopat tegelema üha suuremate kuludega. Panga ING makromajanduse globaalne juht Carsten Brzeski märkis juunis avaldatud raportis: „Ebamugav tõde on see, et kuumalained on vaikselt muutunud ilmanähtusest makromajanduslikuks muutujaks.“
2025. aasta suve kuumalained, põuad ja üleujutused läksid Euroopa majandusele maksma ligikaudu 0,3 protsenti tootmismahust. Mannheimi ülikooli ja Euroopa Keskpanga ühisuuringu kohaselt võib kahju tootlikkuse languse, tarneahelate häirete ja vähenenud turismitulu tõttu 2029. aastaks kasvada 0,8 protsendini.
Kuumalained annavad ränga hoobi ka põllumajandustoodetele. Eelkõige on ohus kakao, kohv ja nisu, kuna soojem ja heitlikum ilm vähendab saagikust ning viib toiduhinnad üles.
Georg Zachmanni sõnul on ilmastikunähtustel otsemõju riigieelarvetele. Valitsused peavad maksma evakueerimise, kustutustööde ja taristu taastamise eest. „Toon ühe näite: 2025. aasta California põlengute otsesed kulud võisid ulatuda 40-60 miljardi dollarini, kaudseid kulusid on hinnatud lausa 300 miljardile. See on massiivne probleem,“ lisas ta.
Zachmanni hinnangul põhjustavad ootamatud looduskatastroofid inflatsiooni, mis kergitavad hindu ja tõstavad riskimarginaali inimeste jaoks, kes soovivad ohtlikesse piirkondadesse tulevikus ehitada.
Allianz Commerciali raporti kohaselt maksid kindlustusettevõtted 2010. aastatel maastikupõlengute kahjude katteks välja 56,3 miljardit dollarit. See summa on kuus korda suurem kui 2000. aastatel. Kõige enam on kannatada saanud kommunaal- ja energiasektor, kinnisvara, ehitus, põllumajandus ja transport.
ING makroanalüütik Brzeski osutas Prantsusmaa ja Hispaania põlengute ootamatult positiivsele küljele. Sarnaselt teistele looduskatastroofidele annab purustustele järgnev ülesehitustöö majandusele tõenäoliselt uue hoo.
Rohkem kuumalaineid, laastavamad tulekahjud
Käimasoleva kuumalaine taustal hoiatavad eksperdid, et kõrged temperatuurid võivad tulekahjusid veelgi võimendada. Swansea ülikooli maastikupõlengute professor Stefan Doerr rõhutas kliimamuutuste ja puuduliku maastikuhoolduse pearolli tulekahjude tekkes.
Doerri sõnul on aastakümneid kestnud põllumaade hülgamine ja sajanditepikkune inimtegevus jätnud osasse Lõuna-Euroopasse tiheda taimestiku. Äärmusliku kuumuse ja põua tingimustes on selline maastik tulekahjudele äärmiselt vastuvõtlik.
„Kui meil oleks looduslik maastik, oleksid metsad paljudes kohtades oluliselt vähem süttimisohtlikud,“ nentis Doerr. „Praegune olukord on inimtekkeline. Taimed ise on muidugi looduslikud, kuid see, milline maastik praegu välja näeb, on täiesti tehislik.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)