Avaliku elu tegelane ja autor Kirsti Timmer loeb meeleldi krimiromaane ja psühholoogilisi põnevikke. Apollo uuris temalt, milline lugeja ta ise on ning milliseid raamatuid ta teistelegi soovitaks. Augusti lugemisnimekirja valis Timmer kümme teost, mis on talle endale eriti sügava mulje jätnud.
Mina olen hästi usin lugeja, aga mul käib see lugemine periooditi. On selliseid perioode, kus mul lihtsalt ei ole aega lugeda ja siis loen jälle kümme raamatut järjest. Raamatuid loen ma ühekaupa, mitte kunagi ei ole mul mitu raamatut korraga pooleli, nii ei ole mu meelest võimalik lugeda. Mulle meeldivad krimiraamatud, põnevus. Eriti sellised psühholoogilised põnevikud. Ma hakkan raamatu alguses ikka lugu kaasa lahendama ja ega ma ei eksi, jõuan alati süüdlaseni. Ma olen selline kiire lugeja, võin päevas vabalt 300 lehekülge lugeda ja kui on põnev raamat, siis ma ei pane enne käest, kui olen lõpuni jõudnud. Toon siis välja mõned soovitused. Kümmet oli raske valida, kakskümmend oleks lihtsam olnud, aga teen siis valiku.
1. Indrek Hargla «Süvahavva»
Kogu triloogia. Niivõrd haarav, nii oma maailma loov. Mu vaieldamatu lemmiksari. Muide kolmanda osa kirjutamisega käisin Indrekule kõvasti pinda, et ta selle ikka kirjutaks. Õnneks kirjutas ja mul õnnestus see lausa käsikirjana enne teisi läbi lugeda. Indrek väidab, et tal pole maagilisi võimeid, aga selle maailma on ta endale hästi selgeks teinud ja kirjutab väga realistlikult. Soovitan.
2. Valerie Perrin «Lilledele värsket vett»
Valerie Perrini stiil ja lähenemine mulle väga sobib. Olen tema teisedki eesti keelde tõlgitud raamatud läbi lugenud ja soovitan ka neid. Antud raamat jättis minusse sellise jälje ja tunde, et ei suutnud peale seda mitu päeva ühtegi uut raamatut avada. Mingis seletamatus raamatuemotsioonis olin, aga usun, et seda tunneb iga ema, kes selle raamatu läbi loeb.