Uus küttehooaeg Eestis algab stabiilse kütuseturu ja juba kinnitatud soojatariifide tingimustes. Kuigi Narvas hinnad langesid, on need endiselt riigi ühed kõrgeimad, samal ajal kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus püsivad need keskmisel tasemel. Eksperdid rõhutavad: järsku hinnatõusu sel hooajal oodata ei ole, kuid palju sõltub ilmast ja tulevastest energeetikaga seotud otsustest. Millise hinnaga erinevaid linnasid sel talvel köetakse – uuris MK-Estonia.
Talv Eestis on alati proovikiviks mitte ainult kommunaalteenistustele, vaid ka elanike rahakottidele. Aga isegi kui korterite radiaatorid soojendavad ühtemoodi, võivad arved erinevates linnades erineda peaaegu kahekordselt.
Ühes riigi osas makstakse soojuse eest alla 50 euro megavatt-tunni eest, teises aga üle saja. Miks see nii on ja mis ootab inimesi ees uuel hooajal?
Kuidas kujuneb soojuse hind
“Soojuse piirhindade kooskõlastamisel lähtume me kaugkütteseaduses sätestatud alustest,” selgitab Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni osakonna juhataja Kertu Saul. “Hind peab tagama vajalike tegevuskulude katmise, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise ning põhjendatud tulukuse.”
Ta rõhutab, et Konkurentsiamet jälgib ka kütuse ja CO₂ hindade muutusi.
“Me jälgime nende kulude muutusi igakuiselt. Kui need kulud vähenevad sellisel määral, et ka soojuse hind peaks tarbija seisukohast langema vähemalt 5%, kuid soojusettevõtja ei ole ise hinda alandanud ega hinna alandamise taotlust esitanud, saadab amet talle vastava meeldetuletuse. Kui selliseid meeldetuletusi on edastatud juba korduvalt ning ettevõtja pole endiselt taotlust esitanud, alustab Konkurentsiamet üldjuhul järelevalvemenetluse eesmärgiga viia hind õiglaselt väiksemaks,” märgib Saul.
Miks on soojuse hinnad erinevates linnades nii erinevad?
“Põhjuseid on mitmeid,” vastab ta. “Kõik sõltub linna suurusest, tarbijate arvust, kütuse liigist ja tehnoloogiatest. Väiksemates võrgupiirkondades, kus soojuse müügimaht on madal, kujuneb piirhind reeglina kõrgemaks, sest kulud jagunevad väiksema hulga klientide vahel. Seal, kus kasutatakse hakkpuitu, on soojus odavam. Maagaas ja
põlevkiviõli on kallimad, lisaks muutuvad nende hinnad pidevalt. Kui seadmed on kaasaegsemad, töötavad need efektiivsemalt, kuid nende ehitamiseks on esmalt vaja suuri investeeringuid – ja need kajastuvad tariifis. Vanemad tehnoloogiad võivad kütuseid põletada ebaefektiivselt või suurte kadudega, mistõttu läheb soojus maksma rohkem.”
Saul lisab: “Kokkuvõttes kujuneb soojuse hind igas piirkonnas konkreetsete kohalike tingimuste, tehnoloogiliste valikute ja majanduslike otsuste põhjal. Meie jaoks on oluline, et hinnakujundus oleks läbipaistev, kuid on ka piiranguid – osa informatsioonist kuulub ettevõtete ärisaladuse hulka.”
Mis meid uuel hooajal ees ootab?
Kertu Sauli sõnul on prognoos 2025/26 hooajaks üldiselt soodne: soojuse hinnad peaksid mõnevõrra alanema.
“Puiduhakke ja maagaasi hind on täna odavam kui aasta tagasi, seega ka nende kütustega toodetava soojuse hind kujuneb võrreldes eelmise küttehooajaga üldjuhul väiksem,” selgitab ta.
Samal ajal meenutab Saul: kõik sõltub turust. «Kui kütuste hinnad uuesti tõusevad, suureneb vastavalt ka soojuse piirhind. See on protsess, mille nende täpne muutumine ei ole prognoositav.”
Eraldi teema on käibemaksu tõus.
“Käibemaks on riiklik maks, mida Konkurentsiamet ei reguleeri ega saa mõjutada,” rõhutab Saul. “Meie kooskõlastame soojuse piirhinna, mis ei sisalda käibemaksu, soojusettevõtja aga lisab sellele juurde aktuaalse määra. Alates 2025. aasta juulist tõusis määr 24%-ni ja see mõjutab paratamatult tarbijate arveid.”
Rääkides hinnalanguse võimalustest, märgib spetsialist, et väikeste võrkude ühendamine suurematega võiks olla aktiivsem.
“Väikestes piirkondades aitab ühendamine kulusid efektiivsemalt jaotada ja seega tariifi langetada. Kuid sellised otsused sõltuvad operaatorite endi tahtest ja nende valmisolekust koostööd teha,” täpsustab ta.
Riik ja reguleerimine
Kliimaministeeriumi soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Margi sõnul saab riik eelkõige luua vastava õigusruumi, mis soodustab stabiilset hinda ja konkurentsi.
“Need võivad olla toetused või näiteks kütuseaktsiisid. Kui vaadata pikemat perspektiivi, saame rääkida eelkõige investeeringutest energiatõhususse ja taastuvenergiasse,” rõhutab ta.
Mark märgib, et riik on juba aastaid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu toetanud projekte hoonete energiatõhususe parandamiseks. Praegu on avatud toetusvoorud kortermajade ja lasterikaste perede kodude renoveerimiseks, samuti väikeelamute kütteseadmete uuendamiseks.
Lisaks kehtib Eestis omavalitsuste makstav toimetulekutoetus. Selle määramisel võetakse arvesse ka kütte- ja sooja vee kulusid.
Ministeeerium, Margi sõnul, saab kaugkütte hinda mõjutada peamiselt kolmel viisil: investeeringutoetuste kaudu uute seadmete ehitamiseks või võrkude uuendamiseks, aktsiiside ja maksude reguleerimisega, ning ka seadusandluse lihtsustamisega.
“Seejuures,” lisab ekspert, “ei ole seadustega võimalik reguleerida ehitamise hinda, mis viimase viie aastaga on oluliselt tõusnud.”
Näiteks toob ta olukorra Tallinnas: «Energiakriisi ajal said üksteisest vaid 500 meetri kaugusel asuvad tarbijad arveid, kus hinnad erinesid 2–3 korda. Seda kõike seetõttu, et väikestes võrkudes sõltus tootmine maagaasist. Lõpuks sõlmisid erinevate võrkude omanikud koostöös Konkurentsiametiga kokkuleppe, millega paberil liideti Nõmme, Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Pirita võrgud Tallinna suure võrguga. See võimaldab väikeste võrkude tarbijatel maksta sama hinda olenemata sellest, kas nad on füüsiliselt ühendatud suure võrguga või mitte.”
Ettevalmistus hooajaks
Soojusvarustusettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots märgib, et ettevõte valmistus uueks küttehooajaks samamoodi nagu eelmistel aastatel.
„Igal suvel läbivad meie koostootmisjaamad ja katlamajad vajalikud hooldused, et tagada tarnekindlus ja olla uueks hooajaks valmis. Vajadusel parandame ja asendame kulunud detailid,“ ütleb ta.
Viimase aasta-kahe jooksul on Gren aktiivselt renoveerinud kaugküttetorustikke, sest osades linnades on need lausa 50 kuni 60 aastat vanad. Uuendustööd käivad aastaringselt ning aastatel 2024–2026 investeerib ettevõte torustike renoveerimisse ligi 20 miljonit eurot.
Külaots rõhutab, et sel hooajal Gren soojuse hinda ei tõsta.
„Meie hinnad on Eestis ühed jätkusuutlikumad, stabiilsemad ja rahakotisõbralikumad. Näiteks Kohtla-Järvel ja Jõhvis ei ole Gren hinda tõstnud juba aastast 2023 ning selleks hooajaks jääb sinna kehtima hind 62,78 €/MWh. Pärnus langes kaugküttehind 2025. aasta märtsis eelnevaga võrreldes lausa 8% ja on praegu 68,76 €/MWh. Tartus tõstsime hinda kevadel, kuid hetkel seda plaanis tõsta ei ole, Tartus kehtib hind 64,69 €/MWh,“ täpsustab ta.
Väljatoodud hinnad ei sisalda käibemaksu. Kuna juulis tõusis käibemaks 2 protsenti, siis võib see käibemaksutõus olla tunda ka lõpptarbijale.
Aga mis toimub Narvas?
Veel eelmisel küttehooajal olid Narvas ühed Eesti kõrgeimad soojatariifid. Sel aastal on olukord märgatavalt muutunud.
AS Narva Soojusvõrk juht Pavel Rušeljuk räägib, et alates 1. septembrist tegi ettevõte Narva tarbijate jaoks olulise sammu – alandas Balti elektrijaamas maagaasist toodetava soojusenergia piirhinda ligi 16%.
Praegu tuleb soojusenergia majadesse gaasil töötavast katlamajast, kuid detsembris, pärast kapitaalremondi lõppu hakkab tööle soojuse ja elektri koostootmisplokk. Sealt edasi sõltub hind soojusenergia tootmise allikast – kas see on gaas või põlevkivi ja biomassi segu.
„Kui koostootmisplokk saab võimaluse osaleda elektriturul või võimsusreservi turul, toodetakse soojust kuni 30% odavamalt,“ selgitab Rušeljuk.
Praegu korraldab ettevõte konkurssi soojusenergia ostmiseks kogumahus kuni 300 000 MWh/aastas, et leida leida soodsaima hinnaga soojusenergia müüja.
TOP-5 Eesti piirkonda, kus on kõige madalamad küttehinnad (eurot/MWh)
1. Ovaal Maja OÜ Tallinnas (ärikeskus Veerenni tänaval) – 48,42
2. Karksi-Nuia – 54,43
3. Koeru – 57,84
4. Elva – 59,09
5. Valga – 59,32
TOP-5 Eesti piirkonda, kus on kõige kõrgemad küttehinnad (eurot/MWh)
1. Kostivere – 138,05
2. Võisiku – 134,57
3. Kukruse – 128,89
4. Kaerepere – 126,58
5. Libatse – 125,13
Kommentaar
Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juht
Kõige keerulisem on olukord väikestes piirkondades, kus soojuse mahud on väikesed ja seega hinnad kõrgemad.
Hetkel on avatud ka KIK taotlusvoor, kus väikestes piirkondades on võimalik katlamaju uuendada. Suure tõenäosusega esitatakse sinna palju taotlusi.
Samuti on keeruline olukord Narvas, kus on välja kuulutatud soojuse ostmise konkurss, millest sõltub Narva pikaajaline soojusenergiaga varustamise hind. Kuid uus lahendus saab kahjuks valmis alles kolme aasta pärast ja seni tuleb hakkama saada tänaste lahendustega.
Mis puudutab gaasikatlaid, siis nende osakaal Eestis väheneb. Suure tõenäolsusega gaasikatlaid keelama ei hakata, kuid juba uuel aastal lisandub väikestes kateldes kasutatavale maagaasile CO₂ kvoodi hind, mis võib tõsta hinda.
Kommentaar
Katri Raik, Narva linnapea
Kui ausalt rääkida, siis lähikuudel Narvas küttehindade osas tõsist leevendust oodata ei ole.
Praegu on hind 105 eurot megavatt-tunni kohta. Esmapilgul tundub see hea näitaja, kuid Tartu või Tallinna tasemest oleme veel kaugel. Langus võrreldes eelmise aastaga on kahtlemata tuntav, kuid sellest ei piisa – inimesed ootavad suuremat langust, 50–60 euroni megavatt-tunni kohta.
On selge, et selliseid hindu ei tule, kuid loodame, et detsembriks-jaanuariks stabiliseerub tariif vähemalt 82–85 euro tasemel.
Suured lootused on seotud Balti elektrijaama 11. ploki remondi lõppemisega: kui tööd lõpetatakse detsembris, peaks olukord alates talve teisest poolest veidi paranema.
Kahjuks ei ole linnal vahendeid tariifi otseseks mõjutamiseks – võrk ei kuulu omavalitsusele, vaid Narva Soojusvõrgule, mis on osa Eesti Energiast. Omalt poolt saan ma neile vaid „närvidele käia“, ärgitades neid aktiivsemalt tegutsema.
Inimesed on tõesti mures. Tänavatel kuuleb üha sagedamini jutte eelseisvast talvest ja küttehindadest. Vanaemad tulevad ligi ja küsivad: „Mida me tegema peaksime? Kas tõesti tuleb kogu pension soojuse eest ära anda?“ – ja see on täiesti siiras mure.
Kommentaar
Teet Roosaar, Pärnu linnavalitsuse esindaja
Soojuse hind Pärnus, nagu igal pool mujal, võiks alati madalam olla. Neile, kellel on kuludega toimetulek eriti raske, on ette nähtud erinevad toetusmeetmed – infot sotsiaaltoetuste kohta leiavad elanikud linna kodulehelt.
Mis puudutab kaugküttesüsteemi, siis Pärnut teenindab ettevõte Gren Eesti. Just nemad vastutavad nii tariifide kui ka võimalike laienemisplaanide eest. Minu teada kasutab Gren kütusena puiduhaket, kuid nende tehnoloogiliste lahenduste üksikasju ma ei valda.
Tariifid kinnitab aga Konkurentsiamet.
Üldiselt oleme nende tööga rahul. Lisaks küttele arendavad nad Pärnus ka jahutussüsteeme.
Tavakasutajana võin lisada, et paljudes renoveeritud majades, mida Pärnus on juba palju, on radiaatoritel regulaatorid ja arvestid. See annab igale elanikule võimaluse ise toatemperatuuri reguleerida ja soojusekulu arvel näha.
Kommentaar
Olga Onton, Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht
Viimase aasta jooksul oleme soojuse hindu korrigeerinud minimaalselt – kuni 5% ulatuses sõltuvalt piirkonnast. Kuna hind sõltub paljudest teguritest, siis on põhjused igas piirkonnas samuti erinevad.
Tallinna ja Maardu piirkonnas on hinda mõjutanud näiteks Iru prügipõletusjaama soojuse märkimisväärne kallinemine maksumuudatuste tõttu, kütuste hinnad on samas odavnenud, mistõttu toob sügis väikese hinnalanguse ca 2€/MWh võrra.
Tänu kütuste, eeskätt puiduhakke hinna langusele ja vaatamata üldisele inflatsioonile langetasime sel sügisel Haapsalus ja Keilas soojuse piirhinda alates oktoobrist vastavalt 6 ja 13 protsenti.
Teistes piirkondades jääb hinnamuutus 5% sisse ehk suuri muudatusi oodata ei ole.
Suurem osa meie klientidele müüdavast soojusest toodetakse täna biomassist ning peame oluliseks kalliste imporditavate fossiilkütuste kasutamise vähendamist. Utilitas on selleks ette võtnud mahukad investeerimisprogrammid.
Nii näiteks on Tallinnas ehituses Paljassaare reo- ja merevee soojuspumbajaam, mis koos elektrikatelde ning soojussalvestitega vähendab 2027. aastaks imporditava maagaasi osakaalu alla 10%.
Jõgeval lisame sel aastal puiduhakke katlamajale soojuspumba ja soojussalvesti, mis võimaldavad vähendada samuti imporditava maagaasi kasutamist miinimumini ja parandada varustuskindlust. Lisaks ühendasime Valga ja Valka kaugküttevõrgud, mis suurendab varustuskindlust ja efektiivsust.
Utilitase kaugküttepiirkondadesse lisandub igal aastal uusi hooneid. Mullu liideti Utilitase tõhusa kaugküttega 349 hoonet: näiteks hakkasid eelmisel aastal Utilitase kaugkütet tarbima Paide linna ja Keila Tööstuspargi hooned ning Tallinna Kadrioru pargis asuvad Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli ja Miiamilla muuseumid, Vabariigi Presidendi kantselei, Oranžerii ja Jaan Poska maja.
Kommentaar
Jelena Katsuba, Maardu linnavalitsuse esindaja
Maardus osutab kaugkütteteenust AS Utilitas Tallinna Soojus. 2025. aasta algusest on kehtiv piirhind 77,82 €/MWh ilma käibemaksuta. See tase on Eesti kontekstis konkurentsivõimeline.
Maardu linna erinevad piirkonnad on oma soojusvarustuse lahenduste poolest väga erinevad. Kallaveres on kaugküte valdavas kasutuses – 80–90% majadest on liitunud kaugküttevõrguga, ning ligikaudu pooltes hoonetes toodetakse ka sooja tarbevett kaugkütte baasil.
Samuti on kaugkütte tarbijaid Vana-Narva maantee piirkonnas, kus ettevõtted ja asutused kasutavad võrku, kuid osa hooneid on jäänud lokaalse gaasikütte peale.
Muuga ja Järveäärse piirkond on teistsugune – seal domineerivad kuni kahekorruselised eramud ja suvilad, kus soojusvarustus põhineb väga mitmekesistel lahendustel: alates gaasikateldest kuni soojuspumpade ja ahikütteni. Asustustihedus ei ole seal piisav, et kaugkütte või ka ulatusliku maagaasivõrgu rajamine oleks majanduslikult põhjendatud.
Kaugkütte liitumiste kasv sõltub konkreetsest piirkonnast, arendajate initsiatiivist ja majanduslikust otstarbekusest – linn üksi seda ei otsusta, kuid toetab lahendusi, mis tagavad elanikele töökindla ja säästliku energiavarustuse.
Kommentaar
Raimond Tamm, Tartu abilinnapea
Tartu linnas on erinevad kaugküttepiirkonnad – Tartu linna, Ilmatsalu aleviku ja Märja aleviku kaugküttepiirkond. Igas piirkonnas on erinev teenusepakkuja ning piirkonniti erineb kaugkütte hind.
Konkurentsiameti poolt kinnitatud kehtivad kaugküttehinnad: Tartu linnas 64,69 +km, Ilmatsalu alevikus 78,83 + km ja Märja alevikus 117.01 + km. Kehtivatest hindadest nähtub, et Märja alevikus kehtiv kaugküttehind on võrreldes Ilmatsalu
aleviku ja Tartu linnas kehtivate hindadega väga kallis.
Tartu linnas kaugkütteteenust pakkuvalt Gren Tartult saadud info kohasel on Tartu kaugküttehind u 75% Eesti keskmisest.
Kui võtta võrdlusperioodiks august 2015 ja august 2025 (10 aastat), siis tarbijahinnaindeks on selle ajaga kasvanud +64,5 %. Greni kaugküttehind Tartus on 10-aastases võrdluses muutunud +21,26 %.
Gren Tartu on juba laiendanud kaugküttevõrku nii Kambja, Tartu kui Luunja valla linnaga piirnevatele aladele ning kuna kaugküte on teistest kütteviisidest soodsam ja mugavam ja
arendajad ja kliendid on kaugküttest väga huvitatud, siis meie kaugkütteteenuse laienemine jätkub.