Soome julgeolekuluureteenistuse (SUPO) endisele juhile Antti Pelttarile on esitatud süüdistus ametikohustuste rikkumises, teatas Helsingin Sanomat.
Kriminaalsüüdistus puudutab ajaloo suurimat SUPO-ga seotud kriminaaluurimist, mille sündmused toimuvad 2020. aasta augustis-septembris.
Juurdlus uurib, kas Soome riiklik julgeolekuteenistus (SNS) kasutas pensionäre ebaseaduslikult ära Venemaa spionaažikatsete vastases võitluses. Muuhulgas kahtlustatakse pensionäre SNS-ilt konfidentsiaalse teabe saamises, mida nad võisid töödelda ilma SNS-i järelevalveta.
Lisaks Pelttarile on HS-i teatel süüdistus esitatud ka vastuluure endisele juhile Pertti Haaksluotole ja veel ühele isikule. Neid süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises.
Uurimise käigus kahtlustati Pelttarit muu hulgas luuremeetodite kohta otsuste tegemises määrusi rikkudes. Teda kahtlustati ka operatsioonis, mille käigus esitati kohtule vale- või eksitavat teavet.
Nii Pelttari kui ka Haaksluoto on oma süüd kuritegudes eitanud.
Pelttarile nõutakse kergemat karistust kui tema alluvatele. Ametikohustuste rikkumise eest võib karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega. Ametiseisundi kuritarvitamise eest võib karistus olla alates rahatrahvist kuni kahe aasta pikkuse vangistuseni.
Varem on uurimise käigus Pelttarit ja Haaksluotot kahtlustatud märksa raskemates kuritegudes kui praegu HS-i poolt kajastatud süüdistused, sealhulgas julgeolekusaladuse reetmises, mis kuulub riigireetmiskuritegude hulka.
Yle ei ole saanud infot selle kohta, kas Pelttari ja Haaksluoto vastu võidakse esitada veel teisi süüdistusi.
Kriminaaluurimine muutus ja laienes selle edenemisel korduvalt. Pärast kaitsepolitsei juhi ametikohalt lahkumist töötas Antti Pelttari parlamendi (Eduskunta) peasekretärina, kuni ta kuriteokahtlustuse tõttu 2025. aastal ametist tagandati.