Uued seadusemuudatused, mis jõustusid 1. augustil, kohustavad Eestis politseid paigaldama mobiilsete kiiruskaamerate ette hoiatusmärgid, tekitades õigusekspertide seas ebakindlust trahvide vaidlustamise osas ja politseile praktilisi väljakutseid.
EILE · 5 LUGU · tänane väljaanne täienebVaata üle
- —Eestis on jõustunud uued seadusemuudatused, mis kohustavad politseid paigaldama mobiilsete kiiruskaamerate ette hoiatusmärgid linnades 150-300 meetrit ja maanteedel 300-600 meetrit enne kaamerat, alates 1. augustist.
- —Politseiametnikud kinnitavad, et paigaldavad märgid vastavalt seadusele ja dokumenteerivad nende asukoha, väites, et trahvid on endiselt jõustatavad isegi siis, kui märk hiljem liigutatakse või kahjustatakse.
- —Õigusnõustajad ja advokaadid väljendavad ebakindlust selle osas, kuidas vaidlused märkide paigutuse ja nähtavuse üle praktikas lahenevad, ennustades potentsiaalseid õiguslikke väljakutseid.
- —Kriitikud väidavad, et uus hoiatusmärkide nõue on ebavajalik “propagandameede”, millel puudub käegakatsutav kasu liiklusohutusele või õigusriigi põhimõtetele, soovitades juhtidel ise oma kiirust jälgida.
- —Mobiilseid kiiruskaameraid on Eestis sel aastal lõhutud kolmel korral, iga juhtumi paranduskulu on 20 000 eurot, mis tuleb süüdlastel kanda.