Termiitide ja prussakate sugulus kõlab nagu putukamaailma kõrvalepõige, kuid uus rahvusvaheline uuring seob selle küsimuse otse evolutsioonibioloogia südamikku. Selgub, et sotsiaalselt ühed keerukamad putukad ei saavutanud oma ühiskonnakorraldust mitte lisageenide, vaid hoopis geneetilise «kokkutõmbumise» kaudu.
Miks võiks just eluaegne paarisuhe ja kadunud spermasabad olla võtmetähtsusega, kui tahame mõista, kuidas sünnivad üliefektiivsed kolooniad – ja kas sarnased põhimõtted võivad kehtida ka teiste loomade ühiskondades?